Aktsiisi ei tohi tõsta

Arvestades põllumajandussektoris tarbitavat erimärgistatud diislikütuse kogust (maksuameti prognoos tänavuseks on 112 miljonit tonni), kaotaksid põllumajandustootjad kahe aastaga hinnanguliselt 71,75 miljonit krooni. Miks ei kehti liitumiseelselt esitatud põhimõtted põllumajanduse kohta ja miks tahetakse põllumehe tasku arvel realiseerida maksupettuste tõkestamise programmi?

Enamikus ELi riikides on farmeritele mõeldud kütus mitu korda odavama aktsiisiga (vt tabel). Kuid näiteks Taanis, Rootsis ja Portugalis eridiislit ei kasutata ja põllumeestele kompenseeritakse hinnavahe. Kui hinnata aktsiiside suhet, siis Belgias on see 6,4, Prantsusmaal 13,5, Soomes 20,4, Hollandis 12,9 ja Inglismaal 12,1. Toodud numbrite valguses peaks Belgias toimuma kõva kütusepesu

Kuid need suhted ei peegelda riigi kütuseturu kriminogeensust, vaid riigi haldussuutlikkust ja ühiskondlikku kokkulepet farmereid toetada. Meil aga kavandatakse aktsiisitõusu kaudu riigieelarve suurenemist. See, et viimastel aastatel on põllumajandus saanud EList toetusi, ei saa olla varjatud õigustuseks, sest sellist toetust, mida on saanud ja saab Euroopa farmer, ei näe Eesti põllumees iialgi ? tal on üksnes avanenud võimalus toetuste abil osaliseltki katta seda tulupuudujääki, mida põhjustasid 90ndate reformid.

Põllumajandustootjad, kes on viimastel aastatel teinud investeeringuid, et viia oma tootmine vastavusse ELi nõuetega, seab aktsiisitõus taas surve alla ja süvendab ebavõrdsust konkurentsivõimes võrreldes teiste ELi riikide põllumeestega.