?See on väga negatiivne uudis,? ütles Moskva maaklerfirma Aton analüütik Steven Dashevsky Financial Timesile. ?Me teame Juganskneftegazi tervikväärtust, kuid me ei tea selle üksikosade väärtust, ja see võib tuua investorile halbu üllatusi.?
?Üks tähtsamaid küsimusi on, kuidas toimitakse väikeaktsionäridega. Kas nemad saavad müügist ka midagi või läheb kogu võetav summa maksudena valitsusele,? üles Templeton Asset Managementi varahaldur Mark Mobius. ?Minu huvi Venemaale investeerida on igatahes tublisti kahanenud.?
Analüütikute arvates on tõenäoliseks ostjaks Kremlile lojaalne naftakontsern Surgutneftegaz, mis tegutseb Juganskneftegazi naabruses. Surgutneftegaz ise on eitanud Jukose varade ostmise huvi, nagu ka Gazprom, mida koos TNK-BP ja Sibneftiga peetakse võimalikeks pakkumise tegijateks. Välisfirmade ostuhuvi on ilmselt kahandanud Jukose põhiaktsionäride ähvardus, et kontserni varade kallale minek vaidlustatakse igal juhul kohtus.
Septembri keskpaigast peale on enamiku külmutatud pangakontodega Jukosel õnnestunud tasuda maksuvõlast veidi üle saja miljoni krooni, kokku aga ligikaudu 27 miljardit krooni.
Firma juhtide sõnul on nad suutelised kogu nõutava võla tasuma, kui neile antakse selleks piisavalt aega. Riik ei pea Jukose võlamaksmistempot piisavaks ning on viimastel nädalatel esitanud Juganskneftegazile uusi maksunõudeid ning ähvardanud selle naftapumpamislubadest ilma jätta.
Juba ligi aasta kestnud riigi surve Jukosele on kahandanud välisinvestorite huvi Venemaa aktsiaturu vastu ning tekitanud paljudes arvamuse, et Kreml taganeb demokraatia ja õigusriigi põhimõtetest.
Paljud investoreid küsivad: kas Venemaa justiitsministeeriumi tegevuse eesmärk on Jukose naftavarude taasnatsionaliseerimine ning kas sama oht võib edaspidi tabada ka Venemaale tehtud välisinvesteeringuid?