• OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • 19.10.04, 01:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Dollar maksis vähem kui 12,50 krooni

Aasias suhteliselt rahulikult kaubelnud dollar tugevnes natuke euro vastu Euroopas, kuid kukkus USAs kauplemispäeva alguses ära.
Aasias kauples euro kitsas 1,2475-1,2490 dollari vahemikus. Euroopas nõrgenes euro dollari suhtes 1,2490-lt 1,2465 dollarini, kuid USAs läks dollari elu kauplemispäeva alguses kibedaks. Euro oli kella 16.30ks tugevnenud 1,2470 dollarilt 1,2520 dollarile. Dollar nõrgenes 12,547 kroonilt 12,497 kroonile.
Languse põhjustas eile avaldatud välismaalaste USA-varade statistika. Jutt käib augustikuu numbritest. Augustis ostsid välismaalased 59 mld dollari eest USA valitsuse, firmade, omavalitsuste võlakirju, aktsiad ja muid väärtpabereid. Välismaalaste isu USA finantsvarade järele vähenes augustis võrreldes juuliga, mil USAsse voolas sisse 64 mld dollarit. Tegu on USA jaoks probleemiga, kuna tänu kapitali sissevoole on USA saanud osta välismaalt rohkem kaupa kui välismaale müüa.

Artikkel jätkub pärast reklaami

"Dollar läheb vastu raskele ajale," ütles enne numbrite avaldamist Melbourne'is asuva Australia & New Zealand Banking Groupi valuutastrateeg Craig Ferguson Bloombergile.
USA jooksevkonto, mis hõlmab lisaks väliskaubandusele ka investeeringute liikumist, on olnud puudujäägis igas kvartalis pärast ülejääki 1991. aasta teises kvartalis. Puudujääk kasvas teises kvartalis rekordilisele 166,2 mld dollarini ehk 5,7 protsendini SKPst.
Neli USA keskpanga juhtivametnikku on viimase kuue nädal jooksul öelnud, et jooksevkonto defitsiit ei saa igavesti kasvada nõrgema dollarita.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 11 p 9 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele