Balti Investeeringute Grupp kasvatab jõuliselt kasumit

Artikkel

- Uudised
- Andris Feldmanis
- 19. oktoober 2004 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Balti Investeeringute Grupp kasvatab jõuliselt kasumit
Balti Investeeringute Grupi (BIG) juhatuse esimees Targo Raus ütles pressiteates, et head majandustulemused põhinevad ettevõtte edukal tegutsemisel väike- ja tarbimislaenude turul ning uute esinduste edukal startimisel. Äripäeval ei õnnestunud eile Rausilt täiendavat kommentaari saada.
BIGi äriskeem on lihtne, kasum saavutatakse laenates kallimalt edasi võlakirjade müügist ja teistelt krediidiasutustelt laenu võttes saadud raha.
Kui oma võlakirjadelt maksab BIG intresse 6?7% aastas, siis väljalaenamisprotsendid on BIGil märksa kõrgemad. Autoliisingu intress on näiteks 29% ja 15 aastaks võetud eluasemelaenu oma 15,5%. Muu hulgas pakub BIG rahakaardi teenust, selle intressimäär on 27%.
Sellel aastal väljastas BIG üheksa kuuga laene 140,6 miljoni krooni väärtuses, mis on ligi 70% võrra enam kui mullu samal perioodil. Netolaenuportfell kasvas aasta algusest 32%, ulatudes 196 miljoni kroonini, ja väljastatud võlakirjade maht 58%, olles 109 miljonit krooni.
Võrdluseks teenis Krediidipank selle aasta kolme kvartaliga 8 miljonit krooni kasumit, seejuures on panda laenuportfelli suurus aga 760 miljonit krooni.
Möödunud aastal oli BIGil väljastatud laene 167 miljoni krooni eest, sellest umbes 7 miljonit moodustasid nõuded ja laenud, mille laekumine oli bilansis nimetatud ebatõenäoliseks. Seega oli n-ö hapuks läinud laenude protsent veidi üle nelja. Vaatamata sellele oli firma aastane kasum üle 20 miljoni krooni.
Hansapangas on probleemsete laenude protsent erinevate toodete puhul alla ühe protsendi. Hansapanga meediasuhete juhi Kristiina Tambergi sõnul on sama suurusjärk ka lühiajaliste laenude puhul, kuigi nendega on mõnevõrra rohkem probleeme.
Sarnaselt valuutapunktidega mingit riigipoolset järelevalvet laenukontorite üle ei ole.
?Nad on lihtsalt ühe kauba teise vastu vahetajad,? märkis Eesti Panga avalike suhete vanemspetsialist Silver Vohu. ?See on vaba ettevõtlusvorm.? Samas ei tohiks tema sõnul võrrelda BIGi väikese laenukontoriga.
Vohu sõnul on selliseid finantseerimisasutusi suhteliselt laialdaselt levinud ka mujal, näiteks Inglismaal. ?Tegemist ei ole selles suhtes erakordse või üleminekuaja ilminguga, kus n-ö mittepangad on laenuturul,? rääkis Vohu.
Sel aastal avas BIG oma laenukontori Narvas. Seni asusid BIGi esindused Tallinnas, Pärnus ja Rakveres. Lisaks Narvale on BIG avanud sellel aastal filiaalid Norde Centrumis Lasnamäel ning Ülemiste keskuses.
Balti Investeeringute Grupp on aktiivne ka väljaspool Eestit. Septembris laienes Läti tütarettevõte Baltijas Izaugsmes Grupa lisaks Riiale ja Liepajale ka Daugavpilsi.
Hetkel kuum