• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Balti Investeeringute Grupp kasvatab jõuliselt kasumit

    Balti Investeeringute Grupi (BIG) juhatuse esimees Targo Raus ütles pressiteates, et head majandustulemused põhinevad ettevõtte edukal tegutsemisel väike- ja tarbimislaenude turul ning uute esinduste edukal startimisel. Äripäeval ei õnnestunud eile Rausilt täiendavat kommentaari saada.
    BIGi äriskeem on lihtne, kasum saavutatakse laenates kallimalt edasi võlakirjade müügist ja teistelt krediidiasutustelt laenu võttes saadud raha.
    Kui oma võlakirjadelt maksab BIG intresse 6?7% aastas, siis väljalaenamisprotsendid on BIGil märksa kõrgemad. Autoliisingu intress on näiteks 29% ja 15 aastaks võetud eluasemelaenu oma 15,5%. Muu hulgas pakub BIG rahakaardi teenust, selle intressimäär on 27%.
    Sellel aastal väljastas BIG üheksa kuuga laene 140,6 miljoni krooni väärtuses, mis on ligi 70% võrra enam kui mullu samal perioodil. Netolaenuportfell kasvas aasta algusest 32%, ulatudes 196 miljoni kroonini, ja väljastatud võlakirjade maht 58%, olles 109 miljonit krooni.
    Võrdluseks teenis Krediidipank selle aasta kolme kvartaliga 8 miljonit krooni kasumit, seejuures on panda laenuportfelli suurus aga 760 miljonit krooni.
    Möödunud aastal oli BIGil väljastatud laene 167 miljoni krooni eest, sellest umbes 7 miljonit moodustasid nõuded ja laenud, mille laekumine oli bilansis nimetatud ebatõenäoliseks. Seega oli n-ö hapuks läinud laenude protsent veidi üle nelja. Vaatamata sellele oli firma aastane kasum üle 20 miljoni krooni.
    Hansapangas on probleemsete laenude protsent erinevate toodete puhul alla ühe protsendi. Hansapanga meediasuhete juhi Kristiina Tambergi sõnul on sama suurusjärk ka lühiajaliste laenude puhul, kuigi nendega on mõnevõrra rohkem probleeme.
    Sarnaselt valuutapunktidega mingit riigipoolset järelevalvet laenukontorite üle ei ole.
    ?Nad on lihtsalt ühe kauba teise vastu vahetajad,? märkis Eesti Panga avalike suhete vanemspetsialist Silver Vohu. ?See on vaba ettevõtlusvorm.? Samas ei tohiks tema sõnul võrrelda BIGi väikese laenukontoriga.
    Vohu sõnul on selliseid finantseerimisasutusi suhteliselt laialdaselt levinud ka mujal, näiteks Inglismaal. ?Tegemist ei ole selles suhtes erakordse või üleminekuaja ilminguga, kus n-ö mittepangad on laenuturul,? rääkis Vohu.
    Sel aastal avas BIG oma laenukontori Narvas. Seni asusid BIGi esindused Tallinnas, Pärnus ja Rakveres. Lisaks Narvale on BIG avanud sellel aastal filiaalid Norde Centrumis Lasnamäel ning Ülemiste keskuses.
    Balti Investeeringute Grupp on aktiivne ka väljaspool Eestit. Septembris laienes Läti tütarettevõte Baltijas Izaugsmes Grupa lisaks Riiale ja Liepajale ka Daugavpilsi.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Sille Pettai: rohepööre vajab heas mõttes survet
Me ei saa eeldada, et ühiskonna meel muutub pelgalt riigi võetud rohepöörde eesmärkide najal. Vajame sotsiaalset ja seadusandlikku survet ning raami, kirjutab SmartCapi fondijuht Sille Pettai Äripäeva idufirmade portaalis foundME.
Me ei saa eeldada, et ühiskonna meel muutub pelgalt riigi võetud rohepöörde eesmärkide najal. Vajame sotsiaalset ja seadusandlikku survet ning raami, kirjutab SmartCapi fondijuht Sille Pettai Äripäeva idufirmade portaalis foundME.
Snaige küsib kahjumi katteks aktsionäridelt miljon eurot
Snaige kutsus kokku erakorralise aktsionäride koosoleku kahjumi katmise ja firma restruktureerimise arutamiseks; aktsionäridelt vajatakse lisaraha miljon eurot.
Snaige kutsus kokku erakorralise aktsionäride koosoleku kahjumi katmise ja firma restruktureerimise arutamiseks; aktsionäridelt vajatakse lisaraha miljon eurot.
Pea püsti, see on normaalne kriisiaeg
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Analüüs: liigume elatustaseme poolest tagasi 2019. aastasse
Palgakasv jätkus esimeses kvartalis hoogsas tempos - keskmine brutokuupalk kerkis aastaga 8 protsendi võrra -, hinnad aga tõusid sellest ikkagi kaks korda kiiremini, kommenteerib Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik.
Palgakasv jätkus esimeses kvartalis hoogsas tempos - keskmine brutokuupalk kerkis aastaga 8 protsendi võrra -, hinnad aga tõusid sellest ikkagi kaks korda kiiremini, kommenteerib Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik.
Eesti ehtetootja suurendas kasumit ja võttis dividendi
Eesti ehtetootja Juveel, kellest grammike üle poole kuulub küll soomlastele, kasvatas eelmisel aastal viiendiku võrra käivet ja poole võrra kasumit ja maksis omanikele üle poole miljoni euro dividendi.
Eesti ehtetootja Juveel, kellest grammike üle poole kuulub küll soomlastele, kasvatas eelmisel aastal viiendiku võrra käivet ja poole võrra kasumit ja maksis omanikele üle poole miljoni euro dividendi.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.