Töölepingu muudatusi tuleb teha poolte kokkuleppel

Töö- ja puhkeaja seaduse kohaselt on tööajanorm seaduse, muu õigusakti, kollektiiv- või töölepinguga määratud töötundide arv mingis kalendriajavahemikus: päev, nädal, kuu või muu ajavahemik. Sama seaduse kohaselt on osaline tööaeg tööandja juures kehtestatud tööajanormist lühem tööaeg, mida rakendatakse töötaja ja tööandja kokkuleppel.

Maikuust kehtima hakanud TSLi muudatustest tulenevalt peab meeles pidama, et osalise tööajaga töötajale ei või kohaldada töösuhtes ebasoodsamaid tingimusi kui võrreldavale täistööajaga töötajale, välja arvatud juhul, kui see on põhjendatud objektiivsete asjaoludega, mis tulenevad seadusest või kollektiivlepingust.

Töölepingu lõpetamise etteteatamistähtajad või nende tähtaegade määramise alused on TLS § 26 lg 1 p 9. TLS § 26 lg 2 lubab etteteatamistähtajad esitada viitena asjaomasele õigusaktile või kollektiivlepingule, seega võib töölepingus viidata, et töölepingu lõpetamise etteteatamistähtaegade osas lähtuvad pooled töölepinguseadusest (või kollektiivlepingust, kui see on soodsam). Tööinspektsiooni soovituse kohaselt võib töölepingus ka loetleda konkreetsed töölepinguseaduse paragrahvid (või kollektiivlepingu punktid), mis reguleerivad töölepingu lõpetamisest etteteatamist.

Tööle lubamine on TLS § 28 kohaselt võrdsustatud töölepingu sõlmimisega. Kui tööleping jäi tööle asumisel sõlmimata, tuleb see kirjalikult sõlmida esimesel võimalusel ja tingimustel, mida tegelikult kohaldati. Reeglina sõlmitakse tööleping tööle asumisel, kuid töölepingu võib sõlmida ka tulevikuks.

Kui tööandja keeldub töölepingu sõlminud töötajat tööle lubamast, saab töötaja nõuda tööandjalt töövaidlusorgani kaudu töölepingu täitmist ja kokkulepitud palka või hüvitust töölepingu täitmisest keeldumise eest kolme kuu kokkulepitud palga ulatuses. Tööandja võib juhul, kui töölepingu sõlminud töötaja ei asu kokkulepitud ajal tööle, töölepingu tühistada ja nõuda töötajalt hüvituseks kahe nädala kokkulepitud palka.

Tähtajalist töölepingut saab sõlmida ainult TLS § 27 lg-s 2 toodud juhtudel: teatud töö tegemise ajaks, ajutiselt äraoleva töötaja asendamiseks jne. Tähtajalise töölepingu puhul tulebki alusena näidata TLS § 27 lg 2 vastav punkt, nii viitena selle paragrahvi lg 2 vastavale punktile kui ka sõnadega. Tähtajalise töölepingu kestuse all tuleb näidata lepingu lõppemise päev või kui see on võimatu, siis konkreetse sündmuse saabumine, näiteks ajutiselt äraoleva töötaja Mari Maasika tööle asumiseni. Kui määratud tähtajaga tööleping on sõlmitud sama töö tegemiseks rohkem kui kaks korda järjest, loetakse iga järgmine sama töö tegemiseks sõlmitud määratud tähtajaga leping määramata tähtajaga töölepinguks.

Tööülesannete kirjeldus peaks olema nii põhjalik, et väldiks pooltevahelisi arusaamatusi ja võimaldaks distsiplinaarsüüteo toime pannud töötajale karistust määravas dokumendis konkreetselt viidata, millist töökohustust on töötaja rikkunud. Nii kvalifikatsiooninõuded kui ka tööülesannete kirjeldus omavad olulist tähtsust vaidlustes, kus tööandja peab tõendama katseaja ebarahuldavaid tulemusi, töötaja mittevastavust või distsiplinaarsüüteo toimepanemist. Tööülesannete kirjelduse osas võib töölepingus viidata ka ametijuhendile, ametikirjeldusele, tööjuhendile vms, kuid siis peab meeles pidama, et sisuliselt on tegemist töölepingu ühe osaga, mis on viidud eraldi lehele ning mida saab, nagu ka töölepingut, muuta vaid kirjalikult ja poolte kokkuleppel.

Töö tegemise koht võib olla konkreetne (nt tööandja kontor Tallinnas, tööandja tootmisruumid Sauel vms) või sätestatud piirkonnana (nt Tallinn ja Harjumaa). Tähelepanu tuleb pöörata TLS §-le 51, mille kohaselt on töölähetus töötaja lähetamine tööülesannete täitmiseks väljapoole töölepinguga määratud töö tegemise asukohta (töölepingus töö tegemise koht Tallinn, töölähetus seega väljaspool Tallinna; töölepingus töö tegemise koht Eesti Vabariik, töölähetus seega vaid väljaspool Eesti Vabariiki). Töö tegemise kohaks kogu vabariigi territooriumi sätestamine on praktikas tekitanud probleeme töölt puudumise vaidlustes, kuna sellise töölepinguga töötaja võib alati väita, et kuna ta viibis Eestis, viibis ta järelikult töökohal.

Palgatingimustena käsitletakse palgamäärasid, töötajale makstavaid lisatasusid ja juurdemakseid, palga arvutamise viise ja maksmise korda. Palgatingimuste kokkuleppimisel tuleb järgida ka võrdse kohtlemise põhimõtet. TLS § 10 kohaselt ei või tööandja töötajaid töötasustamisel või muul viisil töösuhtes ebavõrdselt kohelda soo, rassi, vanuse, rahvuse, keeleoskuse, puude, seksuaalse suundumuse, kaitseväeteenistuse kohustuse, perekonnaseisu, perekondlike kohustuste täitmise, sotsiaalse seisundi, töötajate huvide esindamise või töötajate ühingusse kuulumise, poliitiliste vaadete või erakonda kuulumise, usuliste või muude veendumuste tõttu. Ebavõrdselt koheldu võib nõuda varalise ja mittevaralise kahju hüvitamist.

Puhkuseaseaduse (edaspidi PuS) kohaselt on põhipuhkuse kestus reeglina 28 kalendripäeva (v.a alaealised, pedagoogid jne ? vt PuS § 9 lg 2). Lisapuhkuse all mõeldakse siin ainult PuS § 10 toodud isikuid, kes töötavad allmaatöödel, tervist kahjustavatel töödel või eriiseloomuga töödel, lisapuhkuse all ei mõelda nt täiendavaid lapsepuhkusi vms. Samas võib kollektiiv- või töölepingust tulla muid aluseid lisapuhkuste andmiseks, sellisel juhul tuleb töölepingus alusele ka viidata (nt kollektiivleping).