Kuhu liigub Eesti mööblitööstus

Eestis on statistika järgi rohkem kui 350 mööbli tootmisega tegelevat ettevõtet. Neist ligi sajal on personal suurem kui 20 töötajat. Ülejäänud on keskmiselt 10 töötajaga ettevõtted. Mööblisektor pakub täna tööd ligi 11 000 inimesele.

Ka 2003. aastat võib pidada mööblitööstusele kordaläinuks, sest toodang kasvas ligi 6%, seda aga eelkõige tänu siseturu kasvule.

Täna toodetakse Eestis mööblit orienteeruvalt 4,4 miljardi krooni väärtuses ja sellest toodangust läheb eksporti koos sellele lisanduva teenusega ligi 70%. Võrreldes meie lõunanaabritega oleme me siiski tublid. Hoolimata suhteliselt suuremast rahvaarvust toodetakse seal täna mööblit vaid 2,7 miljardi krooni väärtuses.

Väljapääs on innovatsioon, mis on mööblitööstuses seotud kas toote disaini ja brändi või tootmise protsessi kujundamisega, mis suuremas osas taandub maailmas olemasolevate teadmiste edukale rakendusele. Seda on võimalik teostada vaid hea ettevalmistuse saanud töötajatega.

Eriti puudulik on just kompetentsete tööliste ja spetsialistide väljaõpe. Tagajärjeks on küllaltki madal tootlikkus, mis muutub lähiajal põhiliseks ettevõtjate konkurentsivõimet mõjutavaks eduteguriks. Samas on liitumine Euroopa Liiduga tõstnud märgatavalt huvi Eesti mööblitööstuse vastu ja see omakorda annab suurepärase võimaluse ettevõtetele leida nii uusi väljundeid turgudele kui ka ressursse ja oskusteavet oma tegevuste arendamiseks. Kuna mööblimeeste ?pihud on pindudest karedad?, siis loodan, et me neid võimalusi käest ei lase. Kutsehariduse- ja disainipoliitika, aga ka ettevõtete toetamine nende suundumisel välisturgudele on peamised prioriteedid, millega saab Eesti riik täna aidata tõsta sektori konkurentsivõimet.

Kui siia lisada veel tööjõukulude ohjamise eest seismine, info hankimine, jagamine nii välismaailma kui ka mööblitootjate vahel, siis see ongi see, millega täna tegeleb mööblitootjaid ühendav Eesti Puutööliit.

Autor: August Kull