Vastliitunud Euroopa Liidu liikmesriigid on jätkuvalt Euroopa Liidu kasvumootor. Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga (EBRD) hinnangu kohaselt on uute liikmesriikide selle aasta majanduskasv 4,9 protsenti võrrelduna 2,5 protsendiga Euroopa Liidus tervikuna (vanad ja uued liikmed koos), teatab Bloomberg.

Tõsi, pank näeb märke, et pärast liitumist on terves reas Ida-Euroopa liikmesriikides eesotsas Poola ning Ungariga turumajanduslikud reformid praktiliselt seiskunud. Nendega on edasi läinud vaid Eesti, T?ehhi ja Slovakkia. Eesti ja Slovakkia puhul tõstetakse esile pangandussektori reformi. T?ehhi Vabariik paistab silma edumeelse investeerimist puudutava seadusandluse ning edukate avalike esmaemissioonide (IPOde) poolest.

Kui aga praegused tendentsid jätkuvad, võib väga kergesti loorberitele puhkama jäänute hulka sattuda ka Eesti. Praegune valitsuskoalitsioon näib erastamise lõpetanud olevat ja hoiab riigile jäänud ettevõtteid kümne küünega kinni. Näiteid pole vaja kaugelt otsida. Selle asemel, et toetada Eesti Raudtee viimist börsile, teatavad ministrid, et nad on selle vastu puht emotsionaalselt ning valitsuse esindajad kaaluvad hoopis Eesti Raudtee aktsiad tagasi osta. Ühest küljest võib sellest aru saada. Rumala erastamise tulemusena läksid uuele omanikule nii veerevkoosseis kui ka liiprid. Nüüd ollakse hädas, et tuumikinvestor eelistab infrastruktuuri investeerimisele osta uusi vedureid, mis on loomulik, sest vedurid suurendavad ettevõtte efektiivsust.

Enam ei räägita ka Eesti Energia ja Tallinna Sadama aktsiate börsile viimisest. Jällegi: kui Eesti Enegia puhul pääseti üle noatera suurest veast ja uue katsega viivitamine on mõistetav, siis Tallinna Sadama riigi omanduses hoidmisel ei näe mingit põhjendust. Erastamisvastase mõttelaadi süvenemine võimukoridorides on üheks põhjuseks, miks viimasest IPOst on möödas pea kuus aastat.