Optimism valitseb praegu vaid Ida-Euroopa aktsiaturgudel

Annika Matson 11. november 2004, 00:00

Tallinna börsi esimese juhi ja nüüdse Hansapanga investeeringute juhtimise osakonna tegevdirektori Helo Meigase sõnul valitseb hetkel optimism vaid Ida-Euroopa aktsiaturgudel, Euroopas ja USAs annab seda veel oodata.

Meigas juhtis Tallinna börsi 1995. kuni 1998. aastani, mille sisse jäi nii börsi tohutu tõus kui ka langus.

Miks ei taha uued ettevõtted Tallinna börsile minna? Sest laenuraha on väga odav. Aktsiaturule minnakse raha tooma, kui seda mujalt soodsalt ei saa ja omakapitali on tarvis suurendada. Ega ettevõtete juhid ei taha oma osalusi maha müüa, kui läheb hästi.

Nii mõnestki uuest börsile tulijast on ju juttu olnud. Börsile sobivad näiteks suured infrastruktuuriettevõtted või suure kasvuga firmad. Nendeks on Tallinna Sadam, Eesti Raudtee ja Eesti Energia. Tundub, et Eestis on infrastruktuurifirmade börsile viimine takerdunud poliitilistesse vaidlustesse.

Küll neid firmasid ka börsile tulema hakkab. Kesk- ja Ida-Euroopa börside tootlus on paranenud alles viimasel ajal. Regiooni turge toetas liitumine Euroopa Liiduga, usutakse, et mingil hetkel jõuame elatustasemelt Euroopasse, mis tähendab, et meie majandus kasvab veel kiiremini kui vana Euroopa oma. Ja see tõlgitakse ümber aktsiahindadesse.

Mida annaks tänastel börsijuhtidel teha, et börsile tuleks rohkem firmasid? On väga vähe asju, mida börs saaks selle nimel ära teha. Börsijuhid peavad tagama turu läbipaistvuse. Efektiivne kauplemiskeskkond on vajalik, et vähendada tehingu tegemisega seotud kulusid. Oluline on ka vaadata, et börsil noteerimise kulud oleks tasakaalus sellest saadava kasuga. Kõik need esmased ülesanded on täidetud. Sealt edasi saab rääkida ainult ehk veel teadlikkuse tõstmisest ettevõtete seas, millega minu meelest ka väga aktiivselt tegeletakse.

Kuidas olete rahul Tallinna börsi senise arenguga? Turg on arenenud täiesti loomulikus suunas. Kui 1996. ja 1997. aastal sai Tallinna börsi puhul rääkida väga spekulatiivsest turust, kus püüti ainult kiiresti raha teha päeva-, nädala- ja kuusiseste kauplemistega, siis täna saab rääkida sellest, et järjest rohkem inimesi investeerib fondide kaudu, mis on väärtpaberiturule palju kasulikum, sest raha on tunduvalt stabiilsem ja see vähendab investori riski. Negatiivne on see, et likviidsus on turul väga väike.

Arvestades turgude väiksust oli ka ainuõige otsus Tallinna börsi initsiatiivil toimunud kõikide Balti aktsiaturgude ühte koondamine. See on supersaavutus.

Millega põhjendada Tallinna börsi suurt populaarsust 1997. aastal? Börs oli Eestis uus ja huvitav asi ja ta tõesti muutus väga kiiresti populaarseks üsna laias ringkonnas. Kuid seda võib seletada ka mujal maailmas valitsenud börsihullusega.

Kuidas seletada hetkel Tallinna börsi üsna niru olukorda? 1997. aastal oli noteeritud ligi 40 ettevõtet, täna on neid kuraditosin. Paratamatu on see, et on toimunud konsolideerumised ja välismaised tuumikinvestorid on ostnud Eesti firmad ära. Nende jaoks on äriliselt kõige otstarbekam täielik konsolideerimine. Sageli on välismaise investori huvi ka kogu kasum omale saada ja mitte jaotada seda väikeaktsionäridega.

Tütarettevõtte börsil olek on lihtsalt väga tülikas. See ei ole kuidagi seotud kohaliku börsi plusside või miinustega.

Miks mõned tuumikomanikuga firmad on siiski börsile jäänud? Näiteks Hansapank. Hea on omada börsiettevõtet firma puhul, millel on lai kliendibaas. Aktsionärid on ka lojaalsemad kliendid ja vastupidi ? kliendid on lojaalsemad aktsionärid.

Kui teie olite Tallinna börsi eesotsas, siis mis olid suuremad hirmud seoses avalikuks saamisega? Majandustulemuste ja muude tähtsate sündmuste avalikustamine kui selline oli kõigile väga uus. Spekulatiivne turg ei meeldi ettevõtete juhtidele. Investorite lühiajaline suhtumine on neile vastukarva.

Kas teil endal on kunagi aktsiaid olnud? Ei ole, aga mul on fondiosakuid ? Hansapanga pensionifondides ja Hansa Kesk- ja Ida-Euroopa fondis.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing