Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Viljandi tikuvabrik hoiab turgu
Tuletikutootmine on Viljandis käinud katkematult sada aastat. ?Kui me koos äripartneri Tarvo Mossiga poleks pärast tikuvabriku erastamist 90ndate aastate keskel käivitanud küünalde tootmise, poleks täna võib-olla enam tikutootmist,? ütles ASi Estonian Match omanik ja müügijuht Harri Aaltonen. ?Küünalde eksport aitas meil pärast rubla devalveerumist ning Ukraina ja Venemaa turu ärakukkumist nina vee peal hoida ja lääne turule orienteeruda.?
Kui NSV Liidu ajal tootis Viljandi tikuvabrik aastas üle ühe miljardi toosi tikke, siis praegu toodab Estonian Match aastas 85 miljonit toosi tikke, millest eksporti läheb 80 protsenti. Peamised ekspordimaad on Soome ja Saksamaa. Aaltoneni andmeil on Estonian Matchi käes koguseliselt 72 protsenti Soome tikuturust ning rahaliselt umbes pool tikuturust.
?Seitse aastat võttis aega, enne kui saime oma tikkudega sisse esimesse Soome suurde kaubandusketti,? meenutas Aaltonen. ?Sellega oli jää murtud ning nüüd toodame tikke kolmele valitsevale kaubandusketile.? Estonian Matchi ainsaks suuremaks konkurendiks Euroopas on Rootsi tuntud tikutootja Swedish Match.
Estonian Matchi omaniku ja juhataja Tarvo Mossi sõnul on Swedish Match üritanud oma tikke ka Eesti turule tuua, samuti on kioskimajanduses liikvel Venemaa tikke. ?Oleme koduturul praktiliselt ainuvalitsejad, kuid see ei tulene monopoolsest seisundist,? rääkis Moss. ?Kuna turg on vaba, siis järelikult on meie teenindus ja toodangu hind põhjuseks, miks eelistatakse Viljandis toodetud tuletikke.?
Estonian Match kasutab tikutootmisel kodumaist haavapuitu. Vajalikud kemikaalid, liimid ja kartong ostetakse sisse. Tikutootmisega on praegu ametis sadakond inimest, Nõukogude ajal töötas tikuvabrikus ligi 180 inimest.
Viljandi tikuvabrik tähistab homme saja aasta juubelit. Pidustused kulmineeruvad maailma pikima, kuue meetri pikkuse tuletiku põlemapanemisega, millega tahetakse pääseda Guinessi rekordite raamatusse.
Juubeli puhuks on Estonian Match trükkinud ka partii tikutopse, millel on üle 60 läbi ajaloo kasutatud etiketi.
Estonian Match kuulub kontserni ASi MCC Group. MCC Groupile kuulub veel küünlafirma AS Hansa Candle ja Soomes tegutsev müügi- ja logistikafirma Suomen Mitten Oy ning kinnisvarafirma Salon MCC Kiinteistöt OY. MCC Groupi omanikud on võrdselt soomlane Harri Aaltonen ja Tarvo Moss. Kokku töötab kontsernis 250 inimest.
?Kui võrrelda tiku- ja küünlatootmist, siis suurem rõhk kontsernis on ikka küünaldel,? tunnistas MCC Groupi üks omanikke Tarvo Moss.
Estonian Matchi eelmise aasta käive oli 33,7 miljonit krooni, tikutootmine andis mullu miljon krooni kahjumit. Küünlatootja Hansa Candle teenis eelmisel aastal 76,5 miljoni krooni suuruse käibe juures 10,6 miljonit krooni kasumit.
Hansa Candle on tõusnud Euroopa suurimaks õueküünalde ja üheks suuremaks teeküünalde tootjaks. Kui tänavu toodab Hansa Candle umbes 80 miljonit küünalt, siis järgmisel aastal plaanib 400 miljonit küünalt. Arv tõuseb järgmisel aastal viis korda tänu IKEA tellimusele, kes soovib 250 miljonit väikest ümmarguses plekktopsis teeküünalt. IKEA aitas ka muretseda teeküünalde uue automaatliini.
?Kui maailmas ostetakse hinnanguliselt kolm miljonit teeküünalt aastas, siis meie anname tuleval aastal umbes kümnendiku sellest,? on Harri Aaltonen varem Äripäevale öelnud.