• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kuidas pildistada kala ehk pildistada vee all

    Ka valgus sõltub oluliselt pildistamise sügavusest. Eesti meredes on suvisel keskpäeval valgust piisavalt kuni 10?15 meetri sügavuseni. Täielik kottpimedus on alates 25 meetrist.
    Soojades meredes hakkab keskpäeval valgus ebapiisavaks muutuma alles 30?40 m sügavuses. Täpne valguse hulk sõltub pilvisusest, päikese nurgast merepinna suhtes, lainetusest ja vee läbipaistvusest.
    Mida sügavamale laskuda, seda vähem värve alles jääb. Enam-vähem talutavalt on värve viie meetri sügavuseni. Siis kaob ära punane värv. 10 meetri sügavusel kaob ära kollane, 20 meetri sügavuses hakkab roheline kaduma. Allpool seda jääb alles ainult sinine. Eestis aga kaob koos rohelise värviga ka kogu valgus.
    Kõige segavam element vees pildistamsel ongi vesi ise. Mida vähem on vett objekti ja fotoka vahel, seda selgem pilt tuleb. Eestis on suviti keskmine nähtavus kolm meetrit, soojades meredes 15?50 m. Proovige mõnikord udus pildistada!
    Pole vahet, kas sul on digi- või filmifotokas, tuntumatele neist toodetakse veekindlaid kestasid. On olemas ka spetsiaalsed amfiibfotokad, mille eeliseks on nende väiksemad mõõtmed.
    Allveeseebikarbid, mis kannatavad sügavust 3?5 m, ongi sobilikud pildistamiseks ainult kuni selle sügavuseni. Sügavamal lakkavad töötamast nupud ning valgust võib väheseks jääda. Kuid siiski on võimalik seebikarbiga väga ilusaid fotosid teha, kui piirangutega arvestada.
    Välklambiga saab sügaval tuua esile objekti värvid. Eriti efektne on see soojade merede korallidel. Taustaks võib siis jätta sinise merepinna. Ainuke viis kottpimedas pildistamiseks: vee all sumbub valgus kolm korda kiiremini kui õhus, seega peab valgusallikas olema palju võimsam ? kasuta väliseid välke! Sisseehitatud välgu valgus peegeldub otse vee hõljumilt objektiivi sisse ja sellised pildid on eranditult koledad. Välk peab objektiivist võimalikult kaugel olema.
    Box?id kaameratele maksavad suurusjärgus alates 3000 krooni. Väga korralike kaamerate box?ide hinnad algavad 10 000 kroonist. Veealuste välkude hinnad algavad umbes 5000 kroonist ning võimsamad maksavad 20 000 krooni ringis.
    Box?i kaamerad peavad ise võimaldama objektiivi lisamist, kuigi mõnedele box?idele saab ka juurde osta välise lainurkobjektiivi. Amfiibfotokate hinnad algavad 5000 kroonist. Arenemisvõimelised kaamerasüsteemid, kuhu on vajaduste kasvamisel võimalik lisada objektiive, välklampe, ehitada aluseid ja käppi välkudele, maksavad vähemalt 10 000 krooni ringis.
    Kanna hoolt, et kõik tihendid saaksid puhastatud ja määritud peale iga sukeldumist. Vaheta tihendeid nii sagedasti, kui seda on tootja nõudnud. Alati loputa magedas vees peale sukeldumist, et vältida teravate soolakristallide kogunemist tihendite vahele. Ära lase objektiividele kuivada veepiisku.
    Autor: Peep Rada
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Mart Laar: saabuvad raskemad ajad, see kõik tuleb lihtsalt üle elada
Tulevik pole nii ilus, nagu tahaksime, aga ilmselt ka mitte nii tume, kui kardetakse. Teeme nii, et suudaksime kiirelt edasi liikuda, kirjutab Eesti peaminister aastatel 1992–1994 ja 1999–2002 Mart Laar vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Tulevik pole nii ilus, nagu tahaksime, aga ilmselt ka mitte nii tume, kui kardetakse. Teeme nii, et suudaksime kiirelt edasi liikuda, kirjutab Eesti peaminister aastatel 1992–1994 ja 1999–2002 Mart Laar vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Investori nädal: aktsionäride koosolekud, LHV aktsiate ja BluOri võlakirjade märkimine
Mai viimast nädalat ilmestab mitu aktsionäride koosolekut, jätkub LHV märkimisõigustega kauplemine, lisaks on võimalus märkida täiendavaid LHV aktsiad ning esimest korda pakutakse börsile BluOr Banki võlakirju, neljapäev on Balti börsil kauplemispüha.
Mai viimast nädalat ilmestab mitu aktsionäride koosolekut, jätkub LHV märkimisõigustega kauplemine, lisaks on võimalus märkida täiendavaid LHV aktsiad ning esimest korda pakutakse börsile BluOr Banki võlakirju, neljapäev on Balti börsil kauplemispüha.
Parimad juhid: avaliku sektori juhtide palgad peavad tõusma
Konkursi parim juht finalistid LHV Grupi juht Madis Toomsalu ja Enefit Green juht Aavo Kärmas leidsid saates „Kuum tool“, et avaliku sektori tasud peaksid olema kõrgemad kui täna. Tänavusel konkursil esikolmikusse jõudnud kahe börsifirma juhi palganumber on näiteks kolm korda kõrgem kui konkursil kolmandal finalistil, Häirekeskuse juhil Kätlin Alvelal. Juhid on juhid ja vahet ei olegi, kas nad on eraettevõttes või avalikus sektoris, leidis Aavo Kärmas.
Konkursi parim juht finalistid LHV Grupi juht Madis Toomsalu ja Enefit Green juht Aavo Kärmas leidsid saates „Kuum tool“, et avaliku sektori tasud peaksid olema kõrgemad kui täna. Tänavusel konkursil esikolmikusse jõudnud kahe börsifirma juhi palganumber on näiteks kolm korda kõrgem kui konkursil kolmandal finalistil, Häirekeskuse juhil Kätlin Alvelal. Juhid on juhid ja vahet ei olegi, kas nad on eraettevõttes või avalikus sektoris, leidis Aavo Kärmas.
Allutatud võlakirjad kui lisavõimalus inflatsiooni tingimustes rohkem teenida
Kuna inflatsioon tõuseb jätkuvalt rekordkõrgete numbritega, on nii eraisikutel kui ettevõtjatel tekkinud küsimus, kuhu investeerida, et raha ei kaotaks oma väärtust. Sellest, miks ei ole praegu parim aeg investeerida kulda või kinnisvarasse ja millised on võimalikud alternatiivsed investeerimisvõimalused Läti turul, räägib BluOr Banki investeerimisalase kliendihalduse juht Andrejs Kočetkovs.
Kuna inflatsioon tõuseb jätkuvalt rekordkõrgete numbritega, on nii eraisikutel kui ettevõtjatel tekkinud küsimus, kuhu investeerida, et raha ei kaotaks oma väärtust. Sellest, miks ei ole praegu parim aeg investeerida kulda või kinnisvarasse ja millised on võimalikud alternatiivsed investeerimisvõimalused Läti turul, räägib BluOr Banki investeerimisalase kliendihalduse juht Andrejs Kočetkovs.
Tea Varrak lajatab Repsi istungil: usaldasin ministrit, ära kunagi usu poliitiku juttu
Mailis Repsi kohtuasjal annab ütlusi nõndanimetatud skandaaliga ministeeriumist lahkunud endine haridus- ja teadusministeeriumi kantsler Tea Varrak. Kõne alla tulevad kantsleri valus lahkumine ministeeriumist, intriigid ja ministri lapse hoidmine.
Mailis Repsi kohtuasjal annab ütlusi nõndanimetatud skandaaliga ministeeriumist lahkunud endine haridus- ja teadusministeeriumi kantsler Tea Varrak. Kõne alla tulevad kantsleri valus lahkumine ministeeriumist, intriigid ja ministri lapse hoidmine.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.