Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kuidas pildistada kala ehk pildistada vee all
Ka valgus sõltub oluliselt pildistamise sügavusest. Eesti meredes on suvisel keskpäeval valgust piisavalt kuni 10?15 meetri sügavuseni. Täielik kottpimedus on alates 25 meetrist.
Soojades meredes hakkab keskpäeval valgus ebapiisavaks muutuma alles 30?40 m sügavuses. Täpne valguse hulk sõltub pilvisusest, päikese nurgast merepinna suhtes, lainetusest ja vee läbipaistvusest.
Mida sügavamale laskuda, seda vähem värve alles jääb. Enam-vähem talutavalt on värve viie meetri sügavuseni. Siis kaob ära punane värv. 10 meetri sügavusel kaob ära kollane, 20 meetri sügavuses hakkab roheline kaduma. Allpool seda jääb alles ainult sinine. Eestis aga kaob koos rohelise värviga ka kogu valgus.
Kõige segavam element vees pildistamsel ongi vesi ise. Mida vähem on vett objekti ja fotoka vahel, seda selgem pilt tuleb. Eestis on suviti keskmine nähtavus kolm meetrit, soojades meredes 15?50 m. Proovige mõnikord udus pildistada!
Pole vahet, kas sul on digi- või filmifotokas, tuntumatele neist toodetakse veekindlaid kestasid. On olemas ka spetsiaalsed amfiibfotokad, mille eeliseks on nende väiksemad mõõtmed.
Allveeseebikarbid, mis kannatavad sügavust 3?5 m, ongi sobilikud pildistamiseks ainult kuni selle sügavuseni. Sügavamal lakkavad töötamast nupud ning valgust võib väheseks jääda. Kuid siiski on võimalik seebikarbiga väga ilusaid fotosid teha, kui piirangutega arvestada.
Välklambiga saab sügaval tuua esile objekti värvid. Eriti efektne on see soojade merede korallidel. Taustaks võib siis jätta sinise merepinna. Ainuke viis kottpimedas pildistamiseks: vee all sumbub valgus kolm korda kiiremini kui õhus, seega peab valgusallikas olema palju võimsam ? kasuta väliseid välke! Sisseehitatud välgu valgus peegeldub otse vee hõljumilt objektiivi sisse ja sellised pildid on eranditult koledad. Välk peab objektiivist võimalikult kaugel olema.
Box?id kaameratele maksavad suurusjärgus alates 3000 krooni. Väga korralike kaamerate box?ide hinnad algavad 10 000 kroonist. Veealuste välkude hinnad algavad umbes 5000 kroonist ning võimsamad maksavad 20 000 krooni ringis.
Box?i kaamerad peavad ise võimaldama objektiivi lisamist, kuigi mõnedele box?idele saab ka juurde osta välise lainurkobjektiivi. Amfiibfotokate hinnad algavad 5000 kroonist. Arenemisvõimelised kaamerasüsteemid, kuhu on vajaduste kasvamisel võimalik lisada objektiive, välklampe, ehitada aluseid ja käppi välkudele, maksavad vähemalt 10 000 krooni ringis.
Kanna hoolt, et kõik tihendid saaksid puhastatud ja määritud peale iga sukeldumist. Vaheta tihendeid nii sagedasti, kui seda on tootja nõudnud. Alati loputa magedas vees peale sukeldumist, et vältida teravate soolakristallide kogunemist tihendite vahele. Ära lase objektiividele kuivada veepiisku.
Autor: Peep Rada