Tallink võtab soomlastelt turgu soomlaste endi abiga

Tallink on ostnud julgelt uusi laevu. Viimasel aastal on soetatud kaks suurt laeva, Romantika ja Victoria, kaks kiirlaeva ja üks kaubalaev. 2006. aastal peaks Tallinna?Helsingi vahel hakkama sõitma maailma viie suurima mahutavusega reisilaeva hulka kuuluv uus, veel valmimata Tallinki alus.

Samas pole konkurendid, Silja Line ja Viking Line, kümme aastat uusi suuri laevu ehitanud. See takistab nende kasvu ning vähendab turuosa. Kui pole suuri laevu, ei saa kasvada, tõdes ka Silja Eesti juht Meelis Laido reedeses Äripäevas. Tõsi, Viking Line viis oma Cinderella üle Stockholmi ja Ahvenamaa vahelisele liinile, sest seal jätkub tax-free-kaubandus. Kuid kui konkurendid ka otsustavad paremate turgude kasuks, jätab see Tallinkile suurema pirukatüki.

Aprillis avatud Tallinki Peterburi liin tiksub veel vaikselt, tagasihoidlik reisijate arv on olnud pettumus. Novembris sõitis reisilaevaga Fantaasia Tallinna ja Piiteri vahet kokku 8605 inimest ? seda ajal, kui Silja Line?i Peterburi liin on talveks suletud. Peterburi liini arengut takistab see, et turismi Eesti ja Venemaa vahel piiravad raskused viisa saamisel. 60% selle liini kruiisireisijatest moodustasid veel sügisel soomlased.

Kuid Äripäev usub, et Peterburi liini investeerimine oli praegu õige tegu. Edu on nende päralt, kes mõtlevad samm ette. Tallinna ettevõtlusameti juhataja Kairi Teniste kirjutas detsembris ilmunud kolumnis, et pealinna külastavate Vene turistide arv on tänavu suurenenud kolmandiku võrra ning et külastajate arvu on suurendanud ka Peterburi laevaliini avamine. Lõpuks on Tallink alustanud edukalt ka hotelliäri. Nende esimene hotell on toonud 80%-lise täitumuse ning ettevõte plaanib rajada sadama piirkonda teisegi hotelli. Ka majutuskohad sobivad Tallinki portfelli.

Tallinki suur eelis konkurentide ees on ka odav tööjõud ning Viking Line on avaldanud soovi samuti Eestist tööjõudu palgata.

Millised on Tallinki riskid? Tallink on viimase kahe aasta jooksul vaid uutesse laevadesse investeerinud üle 5 miljardi krooni. Infoturismi kodulehel avaldatud uudises ütleb Tallinki finantsjuht Andres Hunt, et firma maksab suurima, 2006. aastal käiku tuleva uue laeva ehituse eest ?oma ressurssidest ja pankade laenukapitali abil?. Küsimus on, kas Tallinki laenukoormus ja laenu-omakapitali suhe on suurte investeeringute juures jäänud mõistlikuks. Seda on hetkel raske öelda.

Praegu tundub, et Tallink võtab soomlastelt turgu soomlaste endi abiga ning et võimalused kasumit teenida on suuremad kui riskid. Ning igatahes võidab Eesti pealinn enda järgi nime saanud ettevõtte riskivalmidusest. Tallink on toonud Tallinna turistidele lähemale.

Autor: ÄP