Aastalõpp tõi järsu hinnatõusu

Aasta kokkuvõttes tõusid kaupade ja teenuste hinnad 3 protsenti, tõusu taga on peamiselt mootorikütuste ja toidukaupade kallinemine. Tõusnud on hinnad ka teenuste osas, kui jätta arvestamata sideteenused.

Rahandusministeeriumi majandusanalüüsi osakonna juhataja Andrus Sääliku sõnul ootas ministeerium 2004. aastaks 3,8protsendist inflatsiooni, mis osutus tegelikkusest kõrgemaks. ?Inflatsiooni kiirenemine võrreldes 2003. aastaga oli oodatud ja normaalne areng,? sõnas Säälik. ?Hoopis 2003. aasta inflatsioon, mis oli 1,3 protsenti, oli ootamatult madal.?

Sampo Panga makroanalüütiku Anne Karik-Uustalu sõnul on tõus ühest küljest põhjustatud sellest, et see baas, millega võrreldakse, on väga madal. Üllatusena talle need numbrid ei tulnud.

?Kui vaatame 2004. aasta detsembri aastast hinnatõusu, siis üldine tarbijahinnaindeksi 5protsendine tõus tuleneb selgelt nii toiduainete hindade langusest 2003. aastal kui ka kütuste hindade olulisest langusest just 2003. aasta lõpukuudel,? selgitas Karik-Uustalu.

Lõppenud aastal liikusid toiduainete hinnad tõusvas joones, oma osa on siin mänginud Euroopa Liiduga liitumine. Kütusehinnad tõusid möödunud aastal maailmaturul, mis on toonud kaasa üldise hinnasurve. Samuti oli oma mõju sellel, et halbade ilmastikutingimuste tõttu oli raskendatud ahjukütte varumine.

Eurotsooni 2004. aasta inflatsiooniks kujunes esialgsel hinnangul 2,1 protsenti, mis oli 0,9 protsendipunkti madalam kui Eestis.

Karik-Uustalu hinnangul on Eesti suurem inflatsioonitase igati loogiline, arvestades meie kiiremat kasvutempot. ?Samas Eesti inflatsioon ilma toiduainete ja kütuste hindadeta püsib allpool eurotsooni keskmist, viidates oluliste inflatsiooniliste survete puudumisele tugeva konkurentsi tingimustes.?

Mingeid ohumärke ta nendes numbrites ei näinud.

?See, et inflatsioonitempo Eestis kujunes kiiremaks kui aasta varem, ei olnud tingitud sisemaisest survest, vaid peegeldab liitumisjärgset maksumäärade tõstmist ning toidu ja kütuse kallinemist maailmaturul,? märkis Eesti Panga keskpangapoliitika osakonna majanduspoliitika allosakonna juhataja Andres Saarniit. ?Viimati mainitud tegurid ja ees seisev elektri hinna tõstmine on ka põhjuseks, miks Eesti Pank prognoosib käesolevaks aastaks 3,4protsendilist tarbijahindade inflatsiooni.?

Selleks aastaks on oodata umbes samas suurusjärgus tõusu. Peamised tegurid on siin elektrihindade tõus, mis tuleb 1. märtsist, ning uute aktsiisimäärade kehtestamine tubakale, alkoholile ja kütustele.

Eesti Pank prognoosib selleks aastaks 3,4protsendilist tarbijahindade inflatsiooni.

?Detsembri inflatsioonitempot võib pidada tasemeks, mille ümber hakkab tarbijahindade indeks kõikuma ka lähiaastatel,? kommenteeris Saarniit.