Miljon ei tee veel miljonäriks

Saksa börsiguru, nüüdseks juba manalamees André Kostolany kirjutas oma raamatus ?Rahast mõtlemise kunst?, et inimesed saavad miljonäri mõistest valesti aru.

Miljonäriks ei tee miljoni krooni, jeeni, frangi, naela, euro või jeeni omamine, vaid hoopis kapitalist äraelamine. Miljonär on see, kes suudab palgatööd tegemata end (ja oma peret) kapitali abil ära elatada. Mõne teeb miljonäriks juba mõnisada tuhat krooni, teist ei tee miljonäriks ka viis miljonit krooni ? palju oleneb elustiilist. Lühim tee saada miljonäriks on leida rikas abikaasa, viia edukalt ellu mõni hea äriidee või spekuleerida. Rohkem kiireid rikastumisvõimalusi pole.

Väga kireva elulooga börsispekulant suri 93aastasena 1999. aastal Pariisis. André Kostolany oli raha ja börsiga seotud juba alates 1917. aastast. Natside eest Pariisi pagema sunnitud maailmakodanik pidas raha antud sõltumatust suurimaks luksuseks ja hüveks (peale tervise). Ta on kirjutanud mitmeid raamatuid ning teinud kaastööd paljudele juhtivatele ajalehtedele. Budapestis sündinud spekulant kirjutab oma raamatutes humoorikalt börside ja spekulatsioonide ajaloost, enda ja teiste õnnestumistest ja ebaõnnestumistest ning jagab investoritele head nõu ja annab hoiatusi. USA passiga ungarlane elas Pariisis, Münchenis ja Prantsuse Rivieras.

Vanameister ise polnud nõus enda börsiguruks tituleerimisega ? ta ütles enda kohta, et on lihtsalt väga vana ja kogenud börsidel tegutseja. Et ka tema ei tea, mis homme börsil toimub, kuid ta teab, mis toimub täna ja mis toimus eile. Spekuleerimine pole teadus, vaid kunst.

Kes peaksid spekuleerima? ?Kellel on vähe raha, ei tohi spekuleerida. Need, kellel pole üldse raha, peavad spekuleerima,? ütles André Kostolany. ?Need, kellel on palju raha, võivad spekuleerida.?

Millega Kostolany spekuleeris? Kõigega. Kõigi börsikaupade, valuutade ja toorainetega, nii hetkehindade kui ka tulevikuhindadega, olgu siis Wall Streetil, Pariisis, Frankfurdis, Zürichis, Tokyos, Londonis, Buenos Aireses, Johannesburgis või Shanghais. Ta spekuleeris aktsiatega, võlakirjadega (sealhulgas kommunistlike riikide omadega), valuutadega (nii fikseeritud kui ka ujuva kursi järgi), naha, villa ja puuvillaga, kummi, munade, kakao, kohvi ja metallidega (olgu need siis vääris- või mitteväärismetallid). Ta panustas mitte ainult hindade tõusule, vaid ka langusele. Ta kasutas spekuleerimiseks ära igasuguseid olukordi ? majandusliku või poliitilise olukorra muutused, kõrgkonjunktuur ja depressioon, inflatsioon ja deflatsioon, valuutade devalveerimised ja revalveerimised.

Tal on ka üldiseid nõuandeid, mis peaksid kindlasti mõne marga õpiraha säästma, aga ka raamat ?Kostolany 100 nõuannet rahapaigutajatele?.

Mitte kunagi ei tohi järgida soovitusi ja nõuandeid ? ise peab mõtlema. Ei maksa arvata, et müüjad teavad, miks nad müüvad, ja ostjad teavad, miks nad ostavad. Ei tohi tahta teenida kaotatud raha tagasi. Väärtpaberite otsa ei tohi magama jääda lootuses, et nende eest saab paremat hinda. Iga väikest kursiliikumist ei maksa püüda ja igale siksakile reageerida. Ja lõpetuseks ? börs pole koht, kus maksab tavaloogikast abi otsida.