- OMX Baltic0,46%301,4
- OMX Riga0,11%893,94
- OMX Tallinn0,63%2 081,82
- OMX Vilnius0,71%1 211,06
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 100−0,37%8 790,33
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,83
- OMX Baltic0,46%301,4
- OMX Riga0,11%893,94
- OMX Tallinn0,63%2 081,82
- OMX Vilnius0,71%1 211,06
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 100−0,37%8 790,33
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,83
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Torm tegi Pärnumaal ränka kahju
Esialgsetel andmetel ületab Pärnule tekitatud tormikahju 347 miljonit krooni. Neljapäevaks olid Pärnumaa omavalitsused arvanud kokku 64 631 870 krooni looduse pahanduse hinnaks. Kogusumma on seega 411 631 870 krooni.
Kui suureks kujuneb lõplik number, ei söanda veel keegi öelda. Esialgsetest kümnetest miljonitest sai vaid paari päevaga mitusada miljonit.
Pärnu linn on üleujutuse piirkonnas kandnud kaardile 775 elamut, neist 759 esimesele korrusele tungis vesi. Eraisikute elamufondi taastamise kulu on hinnanguliselt 241 miljonit krooni.
Koolide, lasteaedade ja muude linnale kuuluvate hoonete taastamisele ning tormikahjude likvideerimiseks kulub kuus miljonit krooni. Esmavajadusteks läheb kaks miljonit, et abistada elanikke hädatarvilike küttepuude ja briketi soetamisel ning keldrite veest tühjendamiseks.
58 ettevõtet on meldinud kahjusid 95 miljoni krooni ulatuses, riigiasutuste esialgne kahjusumma on üle 3 miljoni krooni.
Mõistagi ei ole siia hulka arvatud pärnakate kodust inventari ja uppunud autosid.
Ühest küljest peab märkima, et tormihoiatus tuli õigeaegselt. Juba ülemöödunud reede õhtul oli see teada, kirjas laupäevases Pärnu Postimehes, kuid vähesed pöörasid tormiilma ennustusele tähelepanu. Linlased on telefonikõnedes Pärnu Postimehele leidnud, et hoiatus pidanuks olema sõnaselgem: kui kõrget veetõusu oodatakse ja mida tuleks teha halvima vältimiseks.
Tõenäoliselt õnnestunuks hoiatuse lahtiseletamisega vähendada tormis kannatada saanud autode ja muude sõidukite arvu ning innustada inimesi alumise korruse ruumidest väärtuslikumat vara evakueerima.
Teisalt tunnistas ka Pärnu linnapea Väino Hallikmägi, et oldi valmis tormis maha langevate puude ja elektrikatkestuste likvideerimiseks, ei osatud aimata, et vesi tõuseb rekordilise 2,95 meetrini Kroonlinna nullist.
Muide, kust tuli 2,95 meetri jutt, ei oska enam keegi kindlaks teha.
Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituudi teadur Merike Merilain kinnitas, et instituudi ilmamast Pärnu jõe suudmes fikseeris 2,77 meetrit ja kõige suurem tuulepuhang oli 38 meetrit sekundis.
Hetkel kuum
Torme, mis toovad vee Rannaparki ja Rannahoone ning Rannahotelli juurde, juhtub ikka. Karmimad üleujutused on olnud septembris 1924 ja oktoobris 1967 ? seega keskeltläbi kord 40 aasta jooksul. Kuigi selline järeldus ei pruugi olla tõene, sest ka novembris 1923 väisas Pärnut üleujutustega torm.
Kuigi majanduslik kahju, mille torm Pärnumaale tekitas, on kolossaalne ja puudutab valusalt paljusid peresid, kes kõik polnud sugugi rikkad villade omanikud Pärnu ranna rajoonis, oli peamine see, et torm nõudis vaid ühe inimelu ja ei olnud ka tõsisemalt vigastatuid.
Seegi kaotus jäänuks olemata, kui 93aastane vanainimene poleks läinud loodusega õue võitlema.
Teine oluline tegur oli aastaajale ebatavaliselt soe ilm. Kuigi tormituul kandis väravatesse, õuedesse ja tänavatele väiksemaid jäätükke, jäi halvim, mis võinuks juhtuda jäätunud mere korral, olemata. Kujutlusvõime tõrgub, mis saanuks siis, kui tuul oleks pannud ranna poole liikuma paljud tonnid jääpanku. Ilmselt oleks Pärnu rannapilt tundmatuseni muutunud ja kahju äraarvamatult suurem.
Autor: Kalev Vilgats
Enimloetud
4
Poolaasta TOP tehingud
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Poolaasta TOP tehingud
Täiendatud: advokaat rõhub kolmele argumendile
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Tagasi Äripäeva esilehele