Suhkru hinna liikumist mõjutab ka nafta hind

Suhkru hind ei jää mitte millegi poolest alla äkiliste aktsiate hinnaliikumistele. Siiski pole suhkrukott nurgas või suhkrukasvatajate aktsiad parim viis kasu lõikamiseks suhkru hinna muutustest ? selleks on USAs ja Suurbritannias kaubeldavad suhkrufutuurid.

Kes ostis 1966. aastal futuuride vormis suhkrut madalaima hinnaga 1,4 USA sendiga nael ja hoidis seda 1974. aastani, mil suhkur maksis rekordilised 66 USA senti, nautis enam kui 45kordset suhkru hinnatõusu.

Mis mõjutab suhkru hinda? Kui minna igavaks, siis nõudlus ja pakkumine. Nõudlust ja pakkumist omakorda mõjutavad Brasiilia, Hiina ja nafta hind.

Meie oleme harjunud suhkrut tarbima kohvi sees, toiduainete või näiteks Coca-Cola vormis, kuid Brasiilias on tegu kütusetoorainega. Kui Brasiilia jaoks on suhkru eksportimine madala suhkru hinna või ebasoodsa valuutakursi tõttu mitteatraktiivne ja kütuse (nafta) maailmaturu hind kõrge, töödeldakse suhkruroog ümber etanooliks. Etanooli kasutatakse mootorikütusena. Mida kõrgem on kütuse hind, seda enam eelistatakse etanooli kasutamist bensiinile. Mida enam suhkruroogu tarvitatakse kütuse tootmiseks, seda vähem jääb järgi ekspordiks, mis toob endaga kaasa kõrgemad suhkruhinnad.

Brasiilia on äärmiselt oluline suhkru pakkumise poolel. Brasiilia osa toorsuhkru ekspordist maailmas oli 2002./03. aastal 43 protsenti, olles 18 aastaga enam kui kahekordistunud. Kogu maailma suhkrutoodang on 1986./87. ja 2002./03. hooaja vahemikus kasvanud keskeltläbi 2,1% aastas. Brasiilia kasutab umbes poole suhkruroosaagist etanooli tootmiseks ja poole suhkru tootmiseks (sh ekspordiks), eksportides 45?55% suhkrutoodangust.

Suhkrunõudlus kasvab stabiilselt maailma rahvaarvu kasvuga või kiiresti ja järsult elanikkonna jõukuse kasvuga (Kesk- ja Ida-Euroopa, Hiina). Suhkrunõudlusest rääkides tuleb silme ette manada 1,3 mld elanikuga Hiina.

Hiinas tarbitakse umbes seitse kilo suhkrut aastas inimese kohta võrreldes arenenud maade tavapärase 25?30 kilo ja USA 45,3 kiloga aastas. Vähimgi muutus Hiina tarbijate seas muudab oluliselt nõudlust suhkru järele.

Kui oodata lühiajaliselt üllatusi suhkru hinnas, võiks neid oodata pakkumisepoolel. Eriti kõikuvaks muudab suhkruroo saagikust ilm. Hea ilm tähendab suurt saaki ja madalat suhkru hinda. Halb ilm võib tuua kaasa saagi ikaldumise ja vähesed laovarud võivad tõsta järsult suhkru hinda. Mõnikord piisab vaid ootustest. Valdav osa suhkrutoorainest tuleb suhkruroo kasvatamisest, vähemal määral suhkrupeedi kasvatamisest.

Mis siis oli suhkru hinna rekordi taga? 1972. aasta lõpuks oli järjest tulnud neli rekordsaaki. Sellele vaatamata ületas tarbimine nõudlust, mis hoidis laovarud tulevaks aastaks väga väikestena. 1973./74. suhkruhooaeg algas ülimalt lageda laovaruga, nõudlus jätkas kasvu.

Tööstuslikud tarbijad hakkasid ostma laovarusid. Suhkrunõudlus ületas pakkumist ja hinnad lendasid läbi lae. Iga masti spekulandid ostsid suhkrufutuure. Põllumehed hakkasid üle maailma kasvatama üha enam suhkruroogu ja suhkrupeeti, et saada kõrget hinda saagi eest. Selle tulemuseks oli 1975./76. rekordiline suhkrusaak. Suhkru hind kukkus rängalt.