Tallinna börsil oli reedel viimaste päevadega võrreldes suhteliselt väikese käibega päev: käive ulatus üksnes 28,9 miljoni kroonini ning tehinguid tehti vaid seitsme aktsiaga.
Selle põhjuseks võib pidada reedest päeva, mis investorite huvi on juba nädalalõpule suunanud, mistõttu börsitehingutest midagi kuulda ei taheta.
Eelnevatel päevadel kõikus turu käive 30?50 miljoni krooni vahel. Nagu tavapäraselt, andsid lõviosa päevakäibest tehingud Hansapanga aktsiaga. Aktsiahind langes sealjuures 0,2 protsenti, aktsia maksis 156,00 krooni ja käive oli 20,4 miljonit krooni.
Suurim tõusja oli 1,44 protsendiga Harju Elektri aktsia, mis tõusis 151,93 kroonilt 154,12 kroonini. Harju Elektri aktsiaga tehti tehinguid 31 000 krooni väärtuses. Selle tõusu püsimise jätkusuutlikkus on siiski väikese käibe tõttu küsimärgi all.
Käibe poolest paistsid aga silma Eesti Telekomi ja Merko aktsia. Eesti Telekomi aktsiaga tehti tehinguid 3,1 miljoni krooni väärtuses ja Merko aktsiaga 4,7 miljoni eest.
Sellega seoses uuris Äripäev, kas olulisemad pangad plaanivad hakata tegema optsioone (tuletistehinguid) Merko aktsiale.
Merko aktsiat, mis viimasel paaril kuul on juhtivaktsiatele omast head käivet näidanud, peeti siiski vähelikviidseks. Seda ütlesid Äripäevale kolme olulisema panga optsioonispetsialistid. Nad teatasid, et vaatamata heale käibele ei plaani nad hakata aktsiale optsioone tegema. Hansapanga ja LHV esindajad siiski teatasid, et on eriolukordades teinud optsioone ka Merko aktsiale. Veel möönsid nad, et optsioone ei tehta, kuna siinsetel investoritel on pigem huvi välismaiste optsioonide vastu. (Optsioon on tehing, kus proovitakse teenida aktsia tulevikuhinna pealt. Tavaliselt on optsiooni tähtajaks üks kuni kuus kuud.)
Eesti Telekomi aktsia sulgemishind jäi muutumatuks ja oli 115,78 krooni, Merko aktsia sulgus 311,37 krooni tasemel, langedes 0,2 protsenti.
Investornimekirjas langes üliväikese käibe juures Kalev-2 aktsia, kaotades hinnast 7,35%.
Seotud lood
Turvasüsteemid toodavad igapäevaselt suurtes kogustes infot. Läbi tänapäevaste nutikate lahenduste saab neid andmeid üha kiiremini töödelda. Selle abil on võimalik näiteks läbi
valve- ja läbipääsusüsteemide tuvastada inimeste käitumises anomaaliaid ja hinnata reaalajas võimalikke riske. See on vajalik ettevõtetele, kes pakuvad elutähtsaid teenuseid ja võivad on ärisaladuse või andmete lekkimise korral saada suurt kahju.