Saaremaa ettevõtja jäi koolitustoetuseta

Helje Pent ütles aga, et tema kindlasti ei palunud Mägil dokumente pärast esimest moodulit esitada. ?Kuidas ma sain lubada koolitustoetuse vastu võtta pärast koolituse algust, kui seadus näeb ette teisiti. Olen ettevõttes töötanud kümme aastat ja siiani ei ole ühegagi sellist viga tekkinud,? rääkis Pent.

Märtsis, pärast kaht esimest moodulit, tuli EASist kiri, kus märgiti, et Mägi taotlust ei rahuldata. Põhjuseks asjaolu, et Mägi esitas taotluse pärast esimest moodulit. Toonane ettevõtluskeskuse juhataja Villu Vatsfeld esitas EASile meili teel pöördumise, et Mägi leiaks toetust moodulite kaupa. EASi esindaja oli Vatsfeldi sõnul sellise lahendiga nõus ning lubas, et küsimust arutatakse kindlasti. EASist ei laekunud Saaremaale aga mingit konkreetset vastust.

Tallinna EASilt vastust oodates võttis Mägi osa ka ülejäänud moodulitest. Augusti lõpus tüdines ettevõtluskeskuse juht Vatsfeld jätkuvast helistamisest Tallinna ning andis Tallinna kontori kontaktid Margus Mägile edasi. Autoteeninduse juhataja soovis teada, kui kaua tema juhtumit veel uuritakse ja millal midagi konkreetset teatatakse. Viivitamine aga jätkus. 2005. aasta 14. jaanuaril sai Mägi EASilt kirja, kus kinnitati, et 2004. aasta märtsis tehtud otsus jääb kehtima.

Vatsfeldi sõnul sai selle juhtumi juures määravaks dokumentide liikumise kord. Selle asemel, et teha põhimõttelisi otsuseid, hakkas EAS Vatsfeldi arvates norima formaalsuste kallal. ?Kohapeal on vaja leida inimlikke lahendusi,? leidis Vatsfeld. Ta lisas, et küllap soovib EAS oma tööd hästi teha, kuid tihtilugu takerdutakse liiga tsentraalsesse asjaajamisse. ?EASi asi on otsustada, kas leida võimalus ettevõtjate toetuseks või jälgida kramplikult enda kehtestatud formaalsusi,? ütles Vatsfeld.

Margus Mägi on pettunud eelkõige selles, et EAS oma töötaja viga ei tunnista. Mägi ei mõista, miks paluti tal dokumendid esitada pärast esimest moodulit, kuigi kord nägi ette esitamist enne koolituse algust.

?Vigu tehakse igal pool, ka meie firmas teevad madalama järgu töölised vigu, aga meie ei saa seda kliendile edasi anda, vead peab parandama juhtkond,? rääkis Mägi.

Helje Pent, kes Mägi nõustamisega Kuressaares tegeles, möönis, et klient võis lihtsalt toimingutest teistmoodi aru saada.

Ettevõtluse valdkonnas esitati EASile 2004. a kokku 2688 taotlust mahus 463 miljonit krooni, rahuldati 1724 taotlust mahus 137 miljonit krooni.

EASi tegutsevate ettevõtete divisjoni direktor Tõnu Sepp jagab taotlemisel esinevad vead kaheks ? kõrvaldatavateks ja kõrvaldamatuteks. Kõrvaldada saab dokumentide puudumist ja info ebapiisavust. Kui aga taotleja või taotlus ei vasta programmi nõuetele, pole neid puudusi enam võimalik kõrvaldada.

Sepp ütles, et valdav osa soove jääb rahuldamata seetõttu, et taotlus ei vasta esitatud tingimustele. ?Näiteks esitatakse taotlus pärast projekti tegevuste algust või isegi pärast tegevuste lõppu tagantjärele, toetust küsitakse tegevustele, mis ei ole vastava programmi raames toetatavad tegevused,? loetles Sepp.