Ressursi nappus toob kaasa selle ressursi hinna tõusu ja suurema konkurentsi selle hankimisel. See reegel kehtib ka tööjõu suhtes: lähiajal suurenevad tööjõule tehtavad kulutused ja teravneb ettevõtete konkurents tööjõuturul.
Tulenevalt demograafilisest olukorrast ühelt poolt ja tööjõu vabast liikumisest teiselt poolt väheneb meie potentsiaalsete töötajate arv absoluutsetes näitajates. Lisaks inimeste arvu vähenemisele avaldavad lähima kümne aasta jooksul tööjõuturule mõju meie senise hariduskorralduse tagajärjed. Need on faktid, millega meie ettevõtted peavad oma arenguplaane tehes ja töökorraldust ning inimressurssi planeerides arvestama.
Et ellu jääda ja areneda, peavad ettevõtted rohkem keskenduma kahe probleemi lahendamisele: kuidas saada hakkama vähema hulga inimestega ehk olla efektiivsem ja kuidas kindlustada endale vajalik tööjõud olukorras, kus potentsiaalsetel töötajatel on suur valikuvõimalus.
Rahvusvahelised majanduse konkurentsiuuringud toovad ikka ja jälle välja meie madala tööviljakuse. Kindlasti on sellel teatavad objektiivsed põhjused: meie ettevõtetel napib veel raha efektiivseima tehnoloogia hankimiseks, puudu võib jääda teadmistest selle tehnoloogia professionaalseks kasutamiseks. Tulenevalt meie ettevõtete väiksusest ei rakendu ka mahust sõltuvad efektiivsuse suurendamise tegurid.
Kuid julgen siiski väita, et meie madalate tööviljakusnäitajate kujunemisel on suur osakaal ka subjektiivsetel teguritel. Meie äris valitsevates mõttemudelites on olulisel kohal tööjõu odavus, mitte tootlikkus. Oleme keskendunud pigem uute ja võimalikult odavate töökohtade loomisele, sest samastame tööjõu hinna tööjõukuludega.
Tänane olukord tööjõuturul tõstab paratamatult tööjõu hinda. Efektiivsuse suurendamiseks peame tööjõu hinna (kuidas inimestele vähem maksta) asemel keskenduma üha kallineva tööjõu tootlikkuse suurendamisele (kuidas kallis tööjõud saaks maksimaalselt toota).
Konkurents tööjõuturul aina suureneb. Töövõtjal on tekkinud võimalus valida tööandjate vahel ja tööandjatena on ettevõtted sattunud konkurentsiolukorda. Seejuures tuleb vähemalt teatavates tööjõusegmentides konkureerida tööandjatega väljaspool Eestit. Konkureerimine teenuste ja toodete turul on meie ettevõtete jaoks täna loomulik ning nad on võtnud endale turu leidmise vastutuse. Nüüd on möödapääsmatu võtta vastutus ka tööjõuturul konkureerides. Võitlusele klientide pärast lisandub võitlus töötajate pärast.
Tööjõuturul konkureerides kehtivad analoogsed põhitõed teenuste ja toodete turuga. Töötaja on võrreldav kliendiga, kellel on võimalus valida. Oskajatel töötajatel on valikuvõimalus tööandjate vahel kohati suuremgi kui meie turgu otsivatel firmadel.
Kõigepealt: maine müüb. Ettevõtted panustavad kaubamärkide arendusse, teenuste kvaliteeti ja maine hoidmisse, sest usuvad, et maine aitab hoida olemasolevaid kliente ja leida uusi. Analoogne on olukord tööjõuturul: tööd valivatele inimestele on üheks kõige olulisemaks valikukriteeriumiks ettevõtte tuntus ja maine, nii üldiselt kui tööandjana.
Edasi, kliendi lojaalsuse teema. On tõsi, et olemasolevat klienti hoida on odavam kui uut hankida. Sama kehtib töötajate suhtes: arukam on investeerida olemasolevate töötajate hoidmisse kui kulutada uute leidmisele.
Oluline on tööjõuturul oma koht leida. Konkurentsistrateegia loomine tööjõuturul käitumiseks algab sihtrühma määramisest: missugused on need inimesed, keda me vajame. Edasi tuleb mõelda võimalikele konkurentidele samas tööjõuturu segmendis. Missugused ettevõtted (piirkonnas, Eestis ja Euroopas) vajavad veel samasugust töötajat ehk kelle vahel töötaja valib? Seejärel peab mõtlema potentsiaalse sihtrühma vajadustele. Mida need inimesed töölt ja tööandjalt ootavad? On see eelkõige palk, kindlustunne, huvitav töö, arenguvõimalused?
Siis tuleb leida konkurentsieelis ja vastata ausalt küsimusele, miks need inimesed, keda meie vajame, peaksid tööandjana eelistama just meid. Tööjõuturulgi võib olla konkurentsieeliseks hind (kõrgem palk), aga ka kvaliteet (stabiilsus, kindlus, huvitav töö, arukas töökorraldus). Tuleb leida see lisaväärtus, mida ettevõte saab töötajatele pakkuda võrreldes konkurentidega, ning seda lisaväärtust ka tööjõuturul tutvustada.
Turul peame oodatavate tulemuste saamiseks oma seniseid sihtrühmi laiendama. Sama kehtib ka tööjõuturul. Eestis oleks ettevõtetel vaja tegutseda kahes suunas.
Kõigepealt tuleb rohkem panustada koostöösse kutse- ja kõrgkoolidega, rääkida oma vajadustest ning võimaldada praktikakohti. Just praktika ajal võib noortel tekkida ettevõttega kontakt, mis paneb nad hiljem otsustama selle ettevõtte kasuks. Teine sihtrühm, kellele ettevõtted peavad rohkem keskenduma, on aktiivsest tööst kõrvale jäänud inimesed ? väikeste laste vanemad ja vanemaealised.
Turumajandusele üleminekul olid edukad need ettevõtted, kes suutsid rakendada läbimõeldud turundusstrateegiat. Tööjõuturul ressursi pärast konkureerides on edukad need ettevõtted, kes suudavad efektiivselt ning läbimõeldult juhtida inimressurssi.
Autor: Milvi Tepp
Seotud lood
Vanas Euroopas tavaline firmade ja muu vara põlvest põlve pärandamine on eestlaste jaoks uus teema. Meil siin on alles esimene põlvkond varavahetuseks ettevalmistusi tegemas.