Täna otsustab Ametiühingute Keskliidu juhatus teha Vabariigi Valitsusele ettepanek seadustada alljärgnevad allikad, et saada lisaraha ravikindlustuse eelarvesse:
- kehtestada 13-protsendiline ravikindlustusmaks ettevõtetest väljavõetavale kasumile;
- jõustada viivitusteta tööandja rahastatav tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustus, mis kataks kannatanute ajutise töövõimetuse, ravi- ja ravimihüvitised;- eraldada ühekordselt riigi stabilisatsioonireservist 500 mln. krooni tervishoiuasutuste kapitalikulude katteks ning luua investeeringute otstarbekust ja efektiivsust tagav finantseerimismehhanism;- vähemalt 10% riigi tuludesse laekuva alkoholi- ja tubakaaktsiisi sihtotstarbeline suunamine tervishoiukulude katteks.- lõpetada tulumaksumäära langetamine, kui riigieelarves napib vahendeid, et tagada elanikkonnale hädavajalikud avalikud teenused vastuvõetavas mahus ja kvaliteediga.
EAKL peab lubamatuks mistahes katseid likvideerida kolmepoolselt pariteetse esindatuse põhimõttel juhitav avalik-õiguslik Eesti Haigekassa, mis on taganud tervishoiuteenuste (arstiabi ja ravimihüvitiste) rahastamise läbipaistvuse.
?Oleme seisukohal, et sellised meetmed on mõistlikud ja hädavajalikud ühiskonna kui terviku seisukohalt?, ütles ametiühingujuht Harri Taliga. ?Täna rahastab Eesti tööjõud 68% ulatuses ravikindlustust. See on kõrgem, kui mistahes teises Euroopa riigis. Järelikult on tööandjate ettepanek ? lahendada ravikindlustuse rahastamisprobleemid töötajate sotsiaalseid tagatisi vähendades ehk teisisõnu - töötajate maksukoormust veelgi suurendades - absoluutselt vastuvõetamatu?, ütles Taliga.
EAKL edastab juhatuse tänase otsuse Eesti Haigekassale, Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioonile TALO, Eesti Tööandjate Keskliidule ning Vabariigi Valitsusele.
Seotud lood
Tänapäeval ei räägita videokaameratest enam ainult objektide turvalisuse tagamise kontekstis. Tehnoloogia kiire areng on muutnud videovalve lahendused mitmekülgseteks tööriistadeks, mis pakuvad palju enamat kui pelgalt valvet.