Eesti Post lõikab FIEst postiljonilt kasu

Metsalu alustab tööpäeva kuuest hommikul ning lõpetab kahe paiku päeval, haige olla ei saa. Nii pidi ta mõne nädala eest palavikuga ringile minema. ?Närune tunne on,? iseloomustab ta oma FIE põlve.

Margus oli esimene viiest postiljonist, kes nõustus pildiga lehes ja oma nime all rääkima füüsilise ettevõtja (FIE) staatusest Eesti Postis. Ta on üks 227 Eesti Posti heaks töötavast FIEst, üldse on postiasutuses FIEsid viiendik. Riigile kuuluv Eesti Post hoiab nõnda kulusid kokku ja vähendab oma vastutust. FIEde värbamine on tähendanud ka töötajate koondamist. Pärnu piirkonnas näiteks tegi eelnevalt ühe FIE töö ära 4?5 palgalist postivedajat.

?Eesti Postile on see igal juhul kasulik ja äriettevõttena peabki ta just kasumlikkust silmas pidama,? on veendunud Eesti Posti nõukogu liige Tauno Tuula.

Samas kedagi FIEks hakkama pole sunnitud, selgub vestlustest postiljonidega. Eesti Post on alati jätnud võimaluse valida teine tööandja, kui inimene ei taha FIEna posti vedada.

Eesti Post on ühtlasi Eesti Tööandjate Keskliidu liige, liit on FIEsid hiljuti kõvasti kritiseerinud. Keskliidu juhi Tarmo Kriisi sõnul on FIEde värbamisel ettevõtja kindlasti aktiivsem pool. Kriis lisas, et lõpuks on ikkagi tegemist kahepoolse leppega ning pole põhjust, miks peaks FIE ebasoodsatel tingimustel teenet osutama.

Eesti Posti nõukogu ei suhtu FIEde kasutamisse üksmeelse optimismiga. Nõukogu esimehe Jüri Ehasalu sõnul oli 2003. aastaks, mil praegune nõukogu ametisse asus, ettevõttes kujunenud seisukoht, et FIEde kasutamine on postikande peamine võimalus. Ehasalu peab sellist hoiakut aga mõneti äärmuslikuks, sellele on nõukogu ka juhatuse tähelepanu juhtinud.

Nõukogus riiki esindava rahandusministeeriumi juriidilise osakonna juhataja Alar Urm ütleb, et ta ei pane teistele nõukogu liikmetele pahaks, et nad Eesti Posti FIEde kasutamise kohta informatsiooni jagavad. Urm ise teemat kommenteerima ei soostunud.

Kui palju täpselt FIEdelt teenuse ostmine palgatöötajatest kasulikum on, seda Eesti Post ei avalda, vaatamata mitmele järelepärimisele.

Eesti Posti nõukogu liikme Tauno Tuula sõnul peetakse FIEde kasutamisega igal juhul silmas ettevõtte kasu. ?Teine asi on moraaliga, aga olen seda meelt, et see jäägu seadusandja pärusmaaks,? sõnab Tuula.

Postiljon Margus aga ei ole kindel, et ta väga kauaks senist tööd tegema jääb. Kui Eesti Post midagi ei muuda, siis on targem otsida 9st 5ni vältav riigitöö, ütleb ta.

ASi Eesti Post juhatuse esimees Peeter Raudsepp leidis, et FIEdega seotud probleemid on praeguseks lahendatud.

Raudsepa sõnul on see äriline otsus, kas kasutada enda töötajaid või osta ettevõtjalt teenus sisse.

Juhatuse esimees lisas, et juhatus lähtub otsustamisel kuluefektiivsusest, kvaliteedist ja kasumlikkusest. Ta pidas vajalikuks rõhutada, et ei näe praegu kõnealuses valdkonnas probleeme, sest nende lepingute ümbersõlmimist, milles täna ametis olev juhatus probleeme nägi, alustati 2003. aasta lõpus ning on eelmise aasta alguse seisuga ümber sõlmitud. Lähiajal pole Raudsepa sõnul kavas ka FIEde arvu tõsta.

Töölepingulise iseloomuga leping tähendab raskusi nii tööandjale kui ka FIE-le ning on taunitav, arvavad eksperdid.

Ettevõtluskonsultant Olavi Kärsna ütles, et kui lepingus lepitakse kokku tööajas, töötasus, töökohas ja põhipuhkuse kestvuses, siis on tegemist sisuliselt ikka töölepingulise iseloomuga lepinguga. Seda tõsiasja ei muuda see, kui töötaja nime juurde kirjutatakse FIE. ?Kui asi tõsiseks läheb, võivad lõpuks mõlemad pooled hätta jääda. Töötajal poleks olnud õigust tulust kulusid maha arvata, tööandjalt aga nõutakse sisse tasumata sotsiaalmaks, nagu palgatulult ikka,? rääkis Kärsna.

Ka maksuamet on sellisel moel toimiva leppe osas kahtlev.

?Kui on tegemist olukorraga, kus tööandja on ei ole vormistanud töölepingut, vaid on selle asemel teinud FIEga tööettevõtulepingu, et tasuda vähem makse ja vabaneda tööseadusandluses ettenähtud kohustustest, on tehing on kindlasti taunitav,? ütles maksu- ja tolliameti juriidilise osakonna juhataja Maret Ambur. Tema sõnul võib sellisel juhul maksuhaldur teha maksude osas ümberarvestuse nii FIE kui ka tööandja poolel. ?Oluline on siinkohal ka see, et töötaja jääb ilma olulistest garantiidest ? puhkusetasu, koondamisel koondamishüvitis, haigusraha jne ning tegemist on ka tööalase seadusandluse rikkumisega, millega tegeleb tööinspektsioon,? rääkis Ambur.

Miks postikanne maal FIEde kätte läks, peab uurima Eesti Postist. Iga ettevõte teeb ümberkorraldusi, et ta püsiks ja edasi areneks. Ümberkorraldused ei pruugi kõigile meeldida ja arvan, et siis ei küsita luba ega arvamusi lihttöölise käest, kuidas nemad tahaks jätkata. Töötasime Tartu peapostkontoris kirjakandjatena ja meile pakuti FIEna jätkamise võimalust esimesena. Kui meie hulgas ei olnud soovijaid, kuulutati avalik konkurss ja võeti inimene tööle väljastpoolt. Meie sidejaoskonnas läks asi väga rahumeelselt. Meil ei olnud mingit kohustuslikku liisingut ega sunniviisilist auto ostu. Igal oli oma isiklik vabalt valitud auto. Auto peab olema ökonoomne. Eesmärgiks on ikkagi see, et kliendid oleks teenindatud, post laiali veetud ja lepingu muud tingimused täidetud.

Arvan, et vahe on 3500- ja 2700kroonisel palgal. Ka 800 krooni on raha. FIEna võid tegeleda peale postitöö ka muu ettevõtlusega. Peaks vaatama ka seda, kas FIEna teeme tööd 40 tundi nädalas (kindlasti mitte) ja saame 3500 krooni.

Palgatöölisena töötame 40 tundi nädalas ja pärast jalgsi posti vedamist me vist ei suudaks enam lisatööd teha.

Tean, et töötatakse veel sotsiaaltöötajana, küsitlejana, talunikuna. Kui on pealehakkamist, võid minna ka metsa marju korjama. Leping Eesti Postiga võib olla ainult osaks FIE ettevõtluses. Ma ei väida, et see kõik on kerge.

Minagi võtsin omal ajal FIE elu vastu, sest töö oli selge ja mulle meeldis. See oli väljakutse elult, kas saan hakkama iseenda majandamisega.

Ei ole vähetähtsad ka kollektiiv, kus töötan, ja lepingupartnerid, kellega pean iga päev tööalaselt suhtlema. Selleks, et elus läbi lüüa, peab ellu suhtuma positiivselt ja vaatama elule reaalse pilguga, lootes tulevikult paremat.