Tööpuuduse on rekordmadalaks viinud välismaale tööle läinud

Tööturuameti andmetel langes sellel aasta 1. märtsiks registreeritud töötute arv 3,7 protsendini tööealistest inimestest, mis on viiendiku võrra vähem kui eelmisel aastal samal ajal. Eriti on töötus vähenenud Tallinnas ja Harjumaal.

Tööturuameti peadirektori kohusetäitja Katri Targama sõnul on töötuse kahanemise üks põhjusi suur välismaale tööle minejate arv. Kuigi enamik inimesi leiab ajutise töö, on suhteliselt palju ka neid, kes välismaale jäävad.

Eesti Tööandjate Keskliidu juhataja Tarmo Kriisi sõnul on paljud inimesed Euroopa Liidu töötutele mõeldud rahaga koolitusele läinud ning töötute nimekirjast välja langenud. Kriisi sõnul jahib liiga palju noori inimesi kõrgharidust. ?On küll hea, et inimesed tahavad end täiendada, kuid majanduse jaoks oleks tähtsam ikkagi tööhõive kasv,? ütles Kriis. Majandusele töötuse madal tase Kriisi sõnul eriti mõju ei avalda. ?Ega ta muud moodi mõju, kui et me saame kuskil edetabelis parema koha,? sõnas Kriis.

Eesti Tuleviku-uuringute Instituudi juht Erik Terk rääkis, et töötajaid on puudu just koduturule tootvates tööstusettevõtetes, mitte neil, kes oma toodangut välismaale ekspordivad. ?Ma ei arva, et näiteks ekspordiks tootvad ettevõtted oleksid selletõttu õnnetumad, et mingid onud või tädid saavad kohalikus teeninduses tööd,? ütles Terk. Tema sõnul mõjub töötuse madal tase majandusele kokkuvõtvalt hästi, kuid tööandjatele halvasti.

Elektroonikatööstuses tegutseva Orbis Eesti juht Urmas Paisnik rääkis, et firmal on puudus nii spetsialistidest kui ka lihttöölistest. Lahendust Paisnik oma probleemile ei näe, kuna inimeste eelistused pole tööstuses töötada.

Mööblit tootva ja müüva Standardi tegevjuhi Enn Veskimägi sõnul on probleem selles, et noored ei taha õppida tehnilisi alasid, vaid tahavad ärijuhiks saada. ?Lapsevanemad tahavad, et laps saaks hea hariduse, kuid sellest haridusest on vähe kasu, kui tööjõuturul sellele nõudlust pole,? ütles ta.

Veskimägi rääkis, et firmasse otsiti eelmisel aastal tislereid ning turundusassistenti. ?Saime neli tisleri ja 180 turundusassistendi pakkumist,? ütles Veskimägi, kes kavatseb selle aasta suve teisel poolel laienemisega seoses veel 20 inimest tööle võtta. Palju inimesi nendest 20st ettevõte saab, Veskimägi ennustada ei julgenud.

Tööturuameti tööturuteenuste statistika ja analüüsi nõuniku Elo Parveotsa sõnul on tööpakkumiste arv eelmiste aastatega võrreldes kõvasti suurenenud. Eelmisel aastal oli tööturuametil umbes 20 700 tööpakkumist ning tööle läks 22 300 inimest.

Äripäeva reklaamiosakonna juht Ethel Reier kinnitas, et ka trükimeedias on töökuulutuste arv suurenenud. ?Jaanuaris ja veebruaris oli märgata töökuulutuste aktiivsemat kasvu.?

Autor: Gert D. Hankewitz