Jazzkaar on Euroopa kaardil uhkemalt, kui teame

Teisipäevane kontrabassimängija Avishai Coheni kontsert jääb Jazzkaare ajalukku ühe säravama hetkena. Usun, et sama juhtub Omar Sosa ja Dhafer Youssefi esinemisega. Maailmas ei ole just palju igamaitse-d?ässifestivale, mille puhul ausalt saaks öelda, et elamusi on rohkem kui tublit Harju keskmist.

Tänu kiindumusele d?ässi olen aastatega saanud aimu sellest, mis peitub nende festivalide köögipoolel, mida tituleeritakse maailma parimaiks ja suurimaiks. Konveier- ehk maratonfestivalide programmid pimestavad sadade d?ässigurudega. Publik konkureerib parimatele seisu- ja isekohtadele ning muusikud publiku võlumisele. Sakala keskuse punasesse tooli istudes asetub aga kõik omale kohale ? kodune atmosfäär, helged inimesed ja hea muusika on siinsamas.

Tõsi, Hollandis, ?veitsis või Prantsusmaal on suuremad saalid, suurem eelarve, korraldustiim ja kavas kõik need supergrupid, kellest Jazzkaar saaks valida korraga vaid paar. Ka muusikud pingutavad noil megafestivalidel, sest kohal on ju bisnismenid, kellest sõltub, kas müüb või ei müü. Jazzkaarel võetakse aeg heas mõttes maha. Ja antakse tuuri või aasta parim kontsert. Emotsionaalse allahindluseta ja võimsa paueriga sõltumata päevast või kellaajast.