Eesti tööstuse hiilgus roostetab võserikes

Ka autosid on Eestis seeriaviisiliselt toodetud. Tartu Autode Remondi Katsetehases (TARK) valmistati autobusse ja eriotstarbelisi furgoonautosid, Tallinna Autode Remondi Katse­tehases tehti võidusõiduautosid ning kartautosid, Vihuris ehitati ralliautosid.

Enne 1940. aastat oli Tartus kümmekond autotöökoda, kus valmistati kõikvõimalike veokite raamidest autobusside keresid.

Juriidilises mõttes Tartu Autoremonditehasel järeltulija puudub, ehkki tema endistel tootmispindadel tegutseb mitmeid ettevõtteid, näiteks OÜ Baltcoach (valmistab Scania autobusse, peamiselt Skandinaavia turu tarbeks).

1954 ? käivitati autobusside GZA-651 saritootmine (100 sõidukit aastas), esimesed bussid viidi ENSVst välja. Töökoda nimetati ümber Tartu Autoremonditehaseks.

1955 ? omavalmistatud autobussid TA-1A ja TA-6 said Moskvas Nõukogude Liidu autotranspordi ministeeriumis toimunud esitlusel kiitva hinnangu. Moodustati konstruktorite büroo ja eksperimentaalosakond.

1957 ? algas vaguntüüpi autobusside TA-6 saritootmine, lõpetati GZA-651 tootmine. Nelja aasta jooksul toodeti tehases kokku 1338 autobussi.

1960 ? valmisid furgoonautode TA-9 ja TA-10 katsemudelid. Mudelite TA-6 ja TA-9 valmistamise eest omistati Eesti NSV Rahvamajandusnäituse diplom. Tehas nimetati eriotstarbeliste autode tootmisel juhtivaks ettevõtteks Nõukogude Liidus.

1961 ? lõpetati autobusside tootmine, mindi üle eriotstarbeliste furgoonautode tootmisele. Aasta lõpuni valmistati veel puitsõrestikuga veokeid.

1962 ? täismetallsõrestikuga furgoonautode tootmise algus. Valmisid spetsiaalfurgoonautod Mosfilmile (filmi ?Sõda ja rahu? tegemiseks), Eesti Raadiole, Eesti Televisioonile jt. Nõukogude Liidu rahvamajanduse saavutuse näituselt sai tehas III järgu diplom ja väikese hõbemedali furgoonautode tootmise eest.

1964 ? Tartus ehitati esimene termoisolatsiooniga furgoonauto Nõukogude Liidus, esimeseks omataoliseks oli teenindusfurgoon TA-942T (selle mudeli eest saadi 1965. aastal Moskvas toimunud rahvusvaheliselt põllutöömasinate ja -seadmete näituselt kuldmedal).

1967 ? tehas nimetati Tartu Autode Remondi Katsetehaseks (TARK).

1970 ? sügisesel alustati kapitaalremonditavatele autobussidele TA-6 uute kerede paigaldamist.

1980 ? alustati furgoonautode TA-3760 tootmist. Tunda andis toormepuudus, üks idee oli klaasplastide kasutusele­võtt autokerede tootmises, kuid see ei teostunud.

1. jaanuar 1988 ? tehas läks üle isemajandamisele, tootmine vähenes, tootmisse kavandati anda uusi mudeleid, kuid ei jõutud.

1991 ? moodustati riiklik aktsiaselts Tartu Autoremonditehas. Eesti taasiseseisvumise järel kadus Venemaa turg, majanduslangus põhjustas tootmise lõpetamise.

1997 ? erastamisagentuur müüs TARKi Eesti?Hollandi ühisfirmale OÜ Powertruck. Järgnesid kohtuvaidlused osaluse üle nüüdseks likvideeritud ASis BaltScan.

Autor: Tõnis Möldre