- OMX Baltic0,01%300,04
- OMX Riga0,11%893,97
- OMX Tallinn0,00%2 068,71
- OMX Vilnius0,21%1 204,98
- S&P 5000,00%6 227,42
- DOW 300,00%44 484,42
- Nasdaq 0,94%20 393,13
- FTSE 1000,47%8 815,71
- Nikkei 2250,06%39 785,9
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,71
- OMX Baltic0,01%300,04
- OMX Riga0,11%893,97
- OMX Tallinn0,00%2 068,71
- OMX Vilnius0,21%1 204,98
- S&P 5000,00%6 227,42
- DOW 300,00%44 484,42
- Nasdaq 0,94%20 393,13
- FTSE 1000,47%8 815,71
- Nikkei 2250,06%39 785,9
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,71
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Keskkonnakaitse või säästev areng?
On aeg hakata säästvat arengut mõistma laiemalt kui keskkonnakaitset ja selles suunas liikumist juhtima. See on riigi ainuvõimalik tee. Keskkonnakaitse on vaid tagajärgedega sõdimine, alustada tuleb põhjustest, elulaadist.
Keskkonnakaitse või säästev areng? See küsimus tekkis pärast 27. aprillil TTÜ aulas toimunud esindusliku keskkonnafoorumi avasõnu ja keskkonnakaitse lõimumise teemalise sessiooni ettekannete kuulamist.
Keskkonnaministeeriumi asekantsleri ettekandest kuulsime, et keskkonnakaitsele on Euroopa Liit tähelepanu pööranud ammu, esmalt piirkontsentratsioonide ja emissiooninormide kehtestamisega ning seejärel edasi Maastrichti ja Amsterdami lepingu, Lissaboni strateegia kaudu. Ametnik esitas ka säästva arengu võtmeküsimused: inimeste tervis, kliimamuutused, puhas energia, loodusressursside säästev kasutamine, sotsiaalne tõrjutus, vaesus, rahvastiku vananemine ja pensionikulud, maakasutus ja piirkondlik areng. Saime teada, et kõigele on mõeldud, kõik on ELis kontrolli all.
Juba Rio de Janeiros vastu võetud 21. sajandi arengustrateegia Agenda-21 ütleb, et elukeskkonna allakäigu peapõhjus on inimeste valed väärtushinnangud, vale elulaad; arenenud riigid ei tohi keskenduda tarbimisele, arengumaad liigtarbiva elutaseme saavutamisele. Peamine on evitada uued elukvaliteedi kriteeriumid, mille puhul elukvaliteet ei lange, kuid ei tarbita loodusvarasid hukutaval viisil.
Meenutan, et Eesti valitsus on koostanud riikliku arengustrateegia ?Säästev Eesti 21?, mis seab neli eesmärki: rahvuskultuuri areng, heaolu, ühiskonna sidusus ja ökoloogiline tasakaal. Nende järgimine on paremas kooskõlas Agenda-21s näidatud elukeskkonna allakäigu põhjuste mõju allasurumisega kui ELi lepinguis sõnastatud võtmeküsimused.
Kõnealuse ürituse nn diskussioonis kõlasid küll arvamused, et tarbimine on keskkonnaprobleemides määrav, et meedia surub meile peale liigtarbimislikku elulaadi jms. Aga vaid riikliku arengustrateegia üks autoreid Mati Heidmets mainis strateegiat, teiste jaoks näib see olevat tundmatu.
Jälle nägime, et rahandusministeerium mõtleb küll mõne säästvat tarbimist soodustava maksumehhanismi rakendamisele, sotsiaalministeerium tegeleb inimeste tervise kaitsega, keskkonnaministeerium looduskaitsega, kuid süsteemset tegevust ei toimu.
Enimloetud
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Täiendatud: advokaat rõhub kolmele argumendile
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Tagasi Äripäeva esilehele