• OMX Baltic−0,56%315,39
  • OMX Riga−0,6%1 009,16
  • OMX Tallinn−0,45%2 240,36
  • OMX Vilnius−0,58%1 482,87
  • S&P 500−3,7%6 910,39
  • DOW 30−1,93%48 147,33
  • Nasdaq −5,28%22 617,73
  • FTSE 100−1,02%10 346,34
  • Nikkei 225−5,06%56 436,65
  • USD/EUR0,00%0,91
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • OMX Baltic−0,56%315,39
  • OMX Riga−0,6%1 009,16
  • OMX Tallinn−0,45%2 240,36
  • OMX Vilnius−0,58%1 482,87
  • S&P 500−3,7%6 910,39
  • DOW 30−1,93%48 147,33
  • Nasdaq −5,28%22 617,73
  • FTSE 100−1,02%10 346,34
  • Nikkei 225−5,06%56 436,65
  • USD/EUR0,00%0,91
  • GBP/EUR0,00%1,19
On aeg hakata säästvat arengut mõistma laiemalt kui keskkonnakaitset ja selles suunas liikumist juhtima. See on riigi ainuvõimalik tee. Keskkonnakaitse on vaid tagajärgedega sõdimine, alustada tuleb põhjustest, elulaadist.
Keskkonnakaitse või säästev areng? See küsimus tekkis pärast 27. aprillil TTÜ aulas toimunud esindusliku keskkonnafoorumi avasõnu ja keskkonnakaitse lõimumise teemalise sessiooni ettekannete kuulamist.
Keskkonnaministeeriumi asekantsleri ettekandest kuulsime, et keskkonnakaitsele on Euroopa Liit tähelepanu pööranud ammu, esmalt piirkontsentratsioonide ja emissiooninormide kehtestamisega ning seejärel edasi Maastrichti ja Amsterdami lepingu, Lissaboni strateegia kaudu. Ametnik esitas ka säästva arengu võtmeküsimused: inimeste tervis, kliimamuutused, puhas energia, loodusressursside säästev kasutamine, sotsiaalne tõrjutus, vaesus, rahvastiku vananemine ja pensionikulud, maakasutus ja piirkondlik areng. Saime teada, et kõigele on mõeldud, kõik on ELis kontrolli all.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele