Tehke mõegad sõja vasta

Seda plaati kuulates tuli silme ette pilt, et järgmise vabariigi aastapäeva sõjaväeparaadi juhatab sisse täies sõjaehtes torupillikoor, hõbedased sõled külma talvepäikese käes helkimas, automaadid seljas ja vaske valatud peaga pussid paremal puusal. Mängivad nad mõistagi vana ja ilusat marssi ?Vägi läks Bramburgi?, mis meenutab maameestest soldateid, kes Rootsi kuninga lipu all Brandenburgi alla läksid. Vaevaaeg, mõisaaeg on ju ammu läbi, käes rikas leivaaeg, kui ei pea enam saksa ega keisrikroonut teenima, ja nii oleks kohane oma kättevõidetud isandauhkust näidatagi.

Mis plaat see siis selline on? Anti ta välja külapeoks Mahtras, millega mälestati Mahtra sõja osalisi. Et seda väljaastumist, mille keisri sõjamehed 147 aastat tagasi maha surusid, just peoga meeles peeti, võib veidi kummaline tunduda. Aga niigi ju pannakse Eesti lippu välja tihedamini leinalindiga kui ilma. Muide, ka marilastel on kombeks tantsida nimelt sel päeval, kui nende kuningas ja sõjapealik Boltu? langes lahingus venelaste vastu.

Vanu mõisaaegseid sõja- ja orjapõlvelaule laulsid värske väega sisse Tsõdsõpujaleelo ja Metsatöllu poisid. Lugeja ehk teab, kes on Metsatöll. Tsõdsõpujaleelo nime taga aga peitub salk noori mehi, kes on Supilinna katusekambrites ja saunades omavahel palju samasuguseid laule laulnud ja vahel isegi mõne kontserdi andnud.

Mullu ilmus setu meestelaulu plaat Tartu laulupargilt Liinatsuraq. ?Mahtra sõda? on sellele vääriline kaaslane, ehk just sellepärast, et siin kõlavad laulud ehedalt ja kärtsult. Iga mees võib neid laule kaasa laulda. Või siis hoopis mõnes seltskonnas eest võtta, kui mõni laul meelde juhtub jääma. Järele laulda on lihtne: sõnu peab mäletama ju ainult eestütleja ja viisid on üsna lihtsad.

Iga vanade aegade sõjameest maksab mäletada, isegi kui tema laetalasse ennete lugemiseks löödud nuga roostetas juba enne ta hobuse selga hüppamist ja kuulutas nii ette sõjamehe peatset langemist vaenuvälja peal.