Ehitusplaneeringutega tegelev AS Entec hakkas koostama rahastamistaotlust, et saada ELilt ligi 200 miljonit krooni 11 omavalitsuse veesüsteemide parandamiseks.
'Entecil tuleb teha ära töö, mis annaks meile võimaluse saada Euroopa Ühtekuuluvusfondilt raha Viljandi maakonna veemajandusprojektile,' selgitas rojektijuhina tegutsev Riho Karjus ajalehele Sakala.
Lepingu järgi peab Entec korraldama 11 Viljandimaa omavalitsuses kavandatavate tööde vajalikkuse uuringu, tegema geodeetilised mõõtmised, hindama keskkonnamõjusid ning analüüsima projektis osalevate valdade ja linnade finantsvõimekust.
Kogu töö peab lõppema 2007. aasta jaanuari keskel ning selle eest maksab omavalitsuste esindajaks määratud aktsiaselts Viljandi Veevärk Entecile 6,9 miljonit krooni. See raha tuleb 75 protsendi osas Euroopa Liidult ja ülejäänud summa peavad leida omavalitsused.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Viljandimaa veemajandusprojektis osaleb 18-st maakonna omavalitsusest 11 ning kõige suurem osa ehk 18 protsenti projekti maksumusest peaks kuluma Viiratsi valla veesüsteemide korrastamiseks.
Vallavanem Väino Luik on öelnud, et korda tahetakse teha kogu valla vee- ja kanalisatsioonitorustik ja puhastusseadmed ning ehitada Viiratsisse sademevete kanalisatsioon. Tööde maksumuseks on vallavanem hinnanud 35 miljonit krooni.
Viljandi eesmärk on ehitada sademevetele kanalisatsioon. «Linn vajaks seda umbes 24 kilomeetri ulatuses ja selle hinnaks võib arvestada umbes miljon krooni kilomeetri eest,» rääkis Karjus.
Suure projekti ettevalmistustööd on Karjuse sõnul kestnud juba kolm aastat. Ehitamiseni jõutakse tema hinnangul paremal juhul alles 2008. aasta algul. «Ehitamine ise võtab kogu maakonnas aega ehk kaks või kolm aastat,» pakkus projektijuht.
Kui Euroopa Ühtekuuluvusfond maakonna veemajandusprojekti heaks tunnistab ning sellele raha annab, tuleb valdadel ja linnadel leida omalt poolt 25 protsenti vajaminevast rahast, sest fondilt tuleb maksimaalselt kolmveerand kogumaksumusest.
Kogu ettevõtmise rahaline osa on Viljandile kuuluva aktsiaseltsi Viljandi Veevärk kohustus. «Euroliidul on vaja, et oleks 1 ostja, mitte 11,» põhjendas Karjus Viljandi Veevärgi osalemise vajadust. «Lisaks on aktsiaseltsi kaudu võimalik ehk osa käibemaksust tagasi saada ning Viljandi Veevärk on piisavalt tugev ettevõte, kes suudab neid ehitatavaid süsteeme hiljem ka töös hoida ja majandada.»
Omavalitsustest osalevad projektis Halliste, Kõpu, Olustvere, Pärsti, Saarepeedi, Suure-Jaani, Vastemõisa ja Viiratsi vallad ning Suure-Jaani, Võhma, ja Viljandi linnad.