Kuidas saaksid Eesti ettevõtted Arvo Pärti teha?

Eelmisel nädalal tähistati­ mitmes maailma paigas Arvo Pärdi 70. sünnipäeva. Ta on viimastel aastatel kindlasti enimmängitud Eesti helilooja maailmas, kelle muusikast kirjutavad tihti nii erialaajakirjad kui ka suured nädalalehed eri kontinentidel. Mida peaks tegema, et ka Eesti ettevõtted tihedas rahvusvahelises konkurentsis edukad oleksid, sarnaselt meie muusikutele?

Mõtteviis, et Eesti majanduse konkurentsivõime tagavad madalad kulud ning geograafilised eelised, ei saa eksisteerida lõputult. Arvestades suundumustega ELis ning rahvusvahelises kaubanduses on selge, et viie aasta pärast ei ole meil praegust kulubaasi ega ka paremat maailmakaarti. Hiljemalt selleks ajaks peavad olema välja arendatud uued konkurentsieelised ning väärtushinnangud, millele Eesti majandus saab toetuda.

Eesti eksportööre küsitledes selgus, et ettevõtete kõige kriitilisemad probleemid on madal efektiivsus ning vähene tootearendus. Seni on meie ettevõtted kompenseerinud madalat efektiivsust odava tööjõuga. Paraku on tööjõu hind suurenenud mitmeid kordi ning see areng jätkub, vähendades ettevõtete kasumeid. Pankrottideni on Eestis jõudnud esimesed tootearendusest loobunud allhanketööde tegijad.

Ei ole mõistlik takistada ettevõtete arenemist väljapoole Eestit, vastupidi, rahvusvahelistumist tuleb toetada. Küsimus ei seisne selles, kas viia tootmine välja või mitte, vaid ennekõike selles, et Eestisse jääks rahvusvahelistunud ettevõtte suuremat lisandväärtust loovad tegevused, nagu tootearendus või -disain. Kõige olulisemat rolli mängib seega töötajate koolitus, olgu siis vastavasisulise kõrgharidusmudeli või töötajate täiend- ja ümberõppe teel.

Tugev majandussüsteem seisab ennekõike tugevatel ettevõtetel, mis loovad suurt lisandväärtust, maksavad makse ja on piisavalt arenemisvõimelised. Tugevate ettevõtete, nagu Hansapank, taga on aga taas kord inimesed. Hansapank ei ole eksportinud ju raha teistesse riikidesse, vaid hoopis edukat ärimudelit.

Ja veel. Kolleegid palusid arvamusloos lühidalt vastata hiljuti ühes päevalehes üles kerkinud küsimusele ? miks annab EAS koolitustoetust muu hulgas suurtele välisfirmadele. Põhjus on lihtne.

Nii suuname näiteks ühe miljonikroonise koolitusprogrammi puhul Eesti inimeste koolitusse 900 000 krooni välisraha (500 000 välisfirma + 400 000 Euroopa Liit), lisades riigieelarvest maksumaksja raha 100 000 krooni.

Eesti riigi vahendid võimenduvad 10 korda. Selle seemneraha paigutamine riigi poolt toob meie enda Eesti inimestele, kes nendes firmades töötavad, koolitusraha 10 korda juurde.

See on Eesti arengu jaoks päris hea võimalus. Kui keegi oskab samade vahenditega enamat pakkuda ? palun teha oma ettepanekud.