Eesti Pank võib euro tulles pankadele raha laenata

Eesti Panga rahapoliitika allosakonna juhataja Raoul Lättemäe selgituste kohaselt muutub euro kasutuseletulekul vaid keskpanga varade struktuur, varade maht jääb enam-vähem samaks. Rahvuslikud keskpangad vajavad oma kohustuste tagamiseks endiselt vara, sest nad osalevad eurode emiteerimises, kommenteeris Lättemäe kuulujutte peatsest vara ülejäägist Eesti Pangas.

Eesti Panga nõukogu esimees Mart Sõrg ütles, et juba praegu on Eesti krooni kattevara 3,5 miljardit krooni rohkem, kui oleks otseselt vaja. ?Seda võib kasutada panganduse ja finantssektori probleemide lahendamiseks, näiteks laenu andmiseks,? lisas ta.

?Kuna praegu on Eesti krooni kattevara peamiselt euros, siis mingi osa tuleb ilmselt paigutada dollarisse,? kirjeldas Eesti Panga nõukogu liige Mart Opmann Euroopa ja Ameerika tööstusriikide võlakirjades hoitava vara tulevikku.

Eesti keskpanga nõukogu liige Jüri Sepp ei välistanud, et Eesti Pank hakkab vara ümberpaigutuseks kokku ostma ka kulda. Otsuse langetab panga juhatus. Samas on keskpangal keelatud anda kommertspankadele piisava tagatiseta rahapoliitilist laenu ning rahastada valitsuse kulutusi, näiteks pensionide tõstmist.

Praeguste arvestuste kohaselt tuleb euro kasutuselevõtul üle 24 miljardi kroonise ehk ligikaudu 1,6 miljardi eurose välisvaluutareserviga Eesti Pangal anda Euroopa Keskpanga käsutusse vaid 100 miljoni euro väärtuses vara.

Eesti keskpanga vara paigutamise otsustab Eesti Panga juhatus pärast seda, kui Euroopa Liit on lubanud krooni euro vastu vahetada.

Nii Hansapank kui SEB Ühispank hindasid aega liialt varajaseks, et otsustada Eesti Panga tulevikus pakutavate laenuvõimaluste üle.

?Oluline on mõista, et Eesti Pank ei hakka mitte niisama raha laenama ja finantsturgudega võistlema, vaid pakub repovõimalust ? saada eelkõige lühiajalist laenu kvalifitseeruvate väärtpaberite tagatisel,? kommenteeris SEB Ühispanga rahaturgude diiler Marju Tomson.

?Krooni kattevara investeerimist Eestisse ei pea me kuigi tõenäoliseks, kui, siis väga väikeses mahus,? vahendas Hansapanga suhtekorraldusjuht Ando Noormets. ?Peamine argument selleks on Eesti majanduse väiksus ning emiteeritud väärtpaberite ebapiisav likviidsus.?