Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Fortumi juhtide tasud Soomes kriitika all
Täpselt nädal tagasi avalikustas päevaleht Helsingin Sanomat (HS), et Fortumi ja Neste Oili juhid teenivad aastatel 1999?2003 kinnitatud optsiooni- ja aktsiaboonustest kokku enam kui pool miljardit eurot, kui aktsiakursid püsivad praegusel tasemel.
Kokku puudutab motivatsiooniprogramm ligi 350 juhti ja võtmeisikut, soosides eriti heldelt Fortumi kaheksaliikmelist tippjuhtkonda ning tegevjuht Mikael Liliust. Perioodil 2002?2006 on Liliusel võimalik optsioonidest teenida ligi 12 miljonit eurot, millest 2,4 miljonit on ta juba rahaks teinud. Seda lisaks 732 000 euro suurusele aastapalgale.
Küsitakse, kuidas taolised hiigelboonused riigifirmas võimalikuks said ? ehk kes vastutab. Samuti, kuivõrd eetiline on firma juhtkonna poolt premeerida end tõusu eest, mida pole saavutatud tänu omapoolsele pingutusele, vaid osaliselt välistele teguritele ? kütuse hinna tõusust maailmas ning puudulikust konkurentsist Põhjala elektriturul.
Süüdistatakse ministreid, kes tol ajal riigi esindajana Fortumi nõukogus istusid ja optsiooniprogrammid heaks kiitsid. Sealjuures ilma ülempiirita. Firma juhtidel aga soovitatakse osa boonustest vabatahtlikult tagasi maksta ? nii nagu tegi seda mõned aastad tagasi Rootsis puhkenud skandaali järel tööstuskontserni ABB juht Percy Barnevik.
Fortum on esialgu valinud vaikimistaktika. Mitmed Fortumi nõukogu liikmed pooldasid eile osa raha tagasimaksmist. Juriidilist alust tagasinõudmiseks ei ole.
?See, et optsioonide väärtus on nii palju kasvanud, tuleb sellest, et firma on heas korras,? kommenteeris Rootsi majanduslehele Dagens Industri Fortumi juhatuse esimees Peter Fagernäs. ?Sellest ajast kui Mikael Lilius 2000. aastal ettevõttesse tuli, on firma väärtus kasvanud ligi kuus korda 3,3 miljardilt eurolt 20 miljardile.? Firma on uinuvast olekust ärganud ja toonud riigile ligi 9 miljardit eurot tulu ning veel 2 miljardit eurot dividendidena.? Ka optsioonidest läheb nende realiseerimisel 60% riigile maksudena tagasi. ?Kõik see kokku peaks olema üks väga meeldiv probleem,? ütles ta.
Sel nädalal võttis asja üles Soome parlamendi majanduskomisjon. Nagu ütles komisjoni esimees Jouko Skinnari, ei saa olla normaalne, et Fortumi juht teenib sada korda rohkem kui riigi president. Komisjon tahab aru andma kutsuda Fortumi optsiooniprogrammide kinnitamise ajal kaubandus- ja tööstusministriks olnud Erkki Tuomioja ja Sinikka Mönkäre, kes mõlemad väidavad, et viis aastat tagasi ei osanud keegi ette näha turgude ja energia hinna sellist arengut. Eesmärk pole leida patuoinas, ütles Skinnari, vaid selgitada välja panus, mille andsid firma juhid, ja sellest sõltumatute tegurite mõju Fortumi käekäigus.
Ka Skinnari loodab, et Fortumi juhid tagastavad vabatahtlikult osa hiigelboonusest. Seda enam, et paralleelselt kehtivad aktsiates makstavate boonuste programm ning tulemuspalk, mis Fortumis on kuni 50% põhipalgast.
2004. aastast Soome riik enam riigifirmades või riigi osalusega firmades juhtidele optsioone ei jaga. Rootsi tegi sarnase otsuse varem, pärast kindlustusfirma Skandia boonuste skandaali, keelustades riigi kontrolli all olevate firmade juhtidele igasugused motivatsiooniprogrammid. Selle asemel tõsteti juhtide põhipalka ? Dagens Industri ülevaate järgi mullu ligi 30%.