Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Fortumi juhtide tasud Soomes kriitika all

    Täpselt nädal tagasi avalikustas päevaleht Helsingin Sanomat (HS), et Fortumi ja Neste Oili juhid teenivad aastatel 1999?2003 kinnitatud optsiooni- ja aktsiaboonustest kokku enam kui pool miljardit eurot, kui aktsiakursid püsivad praegusel tasemel.
    Kokku puudutab motivatsiooniprogramm ligi 350 juhti ja võtmeisikut, soosides eriti heldelt Fortumi kaheksaliikmelist tippjuhtkonda ning tegevjuht Mikael Liliust. Perioodil 2002?2006 on Liliusel võimalik optsioonidest teenida ligi 12 miljonit eurot, millest 2,4 miljonit on ta juba rahaks teinud. Seda lisaks 732 000 euro suurusele aastapalgale.
    Küsitakse, kuidas taolised hiigelboonused riigifirmas võimalikuks said ? ehk kes vastutab. Samuti, kuivõrd eetiline on firma juhtkonna poolt premeerida end tõusu eest, mida pole saavutatud tänu omapoolsele pingutusele, vaid osaliselt välistele teguritele ? kütuse hinna tõusust maailmas ning puudulikust konkurentsist Põhjala elektriturul.
    Süüdistatakse ministreid, kes tol ajal riigi esindajana Fortumi nõukogus istusid ja optsiooniprogrammid heaks kiitsid. Sealjuures ilma ülempiirita. Firma juhtidel aga soovitatakse osa boonustest vabatahtlikult tagasi maksta ? nii nagu tegi seda mõned aastad tagasi Rootsis puhkenud skandaali järel tööstuskontserni ABB juht Percy Barnevik.
    Fortum on esialgu valinud vaikimistaktika. Mitmed Fortumi nõukogu liikmed pooldasid eile osa raha tagasimaksmist. Juriidilist alust tagasinõudmiseks ei ole.
    ?See, et optsioonide väärtus on nii palju kasvanud, tuleb sellest, et firma on heas korras,? kommenteeris Rootsi majanduslehele Dagens Industri Fortumi juhatuse esimees Peter Fagernäs. ?Sellest ajast kui Mikael Lilius 2000. aastal ettevõttesse tuli, on firma väärtus kasvanud ligi kuus korda 3,3 miljardilt eurolt 20 miljardile.? Firma on uinuvast olekust ärganud ja toonud riigile ligi 9 miljardit eurot tulu ning veel 2 miljardit eurot dividendidena.? Ka optsioonidest läheb nende realiseerimisel 60% riigile maksudena tagasi. ?Kõik see kokku peaks olema üks väga meeldiv probleem,? ütles ta.
    Sel nädalal võttis asja üles Soome parlamendi majanduskomisjon. Nagu ütles komisjoni esimees Jouko Skinnari, ei saa olla normaalne, et Fortumi juht teenib sada korda rohkem kui riigi president. Komisjon tahab aru andma kutsuda Fortumi optsiooniprogrammide kinnitamise ajal kaubandus- ja tööstusministriks olnud Erkki Tuomioja ja Sinikka Mönkäre, kes mõlemad väidavad, et viis aastat tagasi ei osanud keegi ette näha turgude ja energia hinna sellist arengut. Eesmärk pole leida patuoinas, ütles Skinnari, vaid selgitada välja panus, mille andsid firma juhid, ja sellest sõltumatute tegurite mõju Fortumi käekäigus.
    Ka Skinnari loodab, et For­tumi juhid tagastavad vabatahtlikult osa hiigelboonusest. Seda enam, et paralleelselt kehtivad aktsiates makstavate boonuste programm ning tulemuspalk, mis Fortumis on kuni 50% põhipalgast.
    2004. aastast Soome riik enam riigifirmades või riigi osalusega firmades juhtidele optsioone ei jaga. Rootsi tegi sarnase otsuse varem, pärast kindlustusfirma Skandia boonuste skandaali, keelustades riigi kontrolli all olevate firmade juhtidele igasugused motivatsiooniprogrammid. Selle asemel tõsteti juhtide põhipalka ? Dagens Industri ülevaate järgi mullu ligi 30%.
  • Hetkel kuum
Statistikaamet vastab kriitikale: kuidas kujuneb elektrihinnaindeks?
Elektrihinnaindeksi arvutamist mõjutab ka riigipoolne sekkumine, muutust hinnaindeksis näeme peagi, selgitab statistikaameti juhtivanalüütik Lauri Veski vastukajana Äripäeva “Makromaania” uudiskirjale.
Elektrihinnaindeksi arvutamist mõjutab ka riigipoolne sekkumine, muutust hinnaindeksis näeme peagi, selgitab statistikaameti juhtivanalüütik Lauri Veski vastukajana Äripäeva “Makromaania” uudiskirjale.
Kui Mars kutsub: Musk soovib 55,8 miljardit Tesla varadest
Tesla autod kutsutakse jälle tagasi uue ohtliku defekti tõttu. Elon Musk on aga hõivatud mujal rindel ning tegeleb oma mitmekümnemiljardilise kompensatsioonipaketi väljanõudmisega.
Tesla autod kutsutakse jälle tagasi uue ohtliku defekti tõttu. Elon Musk on aga hõivatud mujal rindel ning tegeleb oma mitmekümnemiljardilise kompensatsioonipaketi väljanõudmisega.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Amazoni rüpes edu nautiv Eesti ettevõtja: Jeff Bezose juhtimisprintsiibid sobivad meile hästi
Mari Jolleri esimene firma läks põhja, teise müüs ta maha ning kolmas müüdi ligi kaks aastat tagasi hiiglaslikule Amazonile. Selle kaisus on ettevõte Jolleri teatel uue tuule tiibadesse saanud.
Mari Jolleri esimene firma läks põhja, teise müüs ta maha ning kolmas müüdi ligi kaks aastat tagasi hiiglaslikule Amazonile. Selle kaisus on ettevõte Jolleri teatel uue tuule tiibadesse saanud.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Elektrifirma kogemus särtsuautodega: kõikide kulude ennustamisega pole pihta läinud
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti sai Euroopa rahakotist 122 miljonit eurot
Euroopa Komisjon tegi reedel taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) Eestile järjekorras teise väljamakse mahus 122,3 miljonit eurot, kuna Eesti on täitnud kõik taastekava kolmanda osamakse eeltingimuseks seatud eesmärgid.
Euroopa Komisjon tegi reedel taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) Eestile järjekorras teise väljamakse mahus 122,3 miljonit eurot, kuna Eesti on täitnud kõik taastekava kolmanda osamakse eeltingimuseks seatud eesmärgid.
Järjekordne Telia MeetUp toimub juba 30. mail
30. mail avab Telia taas oma uksed Eesti ettevõtete esindajatele, et koos tehnoloogia-, IT- ja küberturvalisuse ekspertidega arutada päevakajalisi teemasid ning tehnoloogiaajastuga seotud väljakutseid. Sel aastal on fookusteemadeks küberturvalisus, IT-efektiivistamine ning kestlikkuse uued normid ja väljakutsed ettevõtetele.
30. mail avab Telia taas oma uksed Eesti ettevõtete esindajatele, et koos tehnoloogia-, IT- ja küberturvalisuse ekspertidega arutada päevakajalisi teemasid ning tehnoloogiaajastuga seotud väljakutseid. Sel aastal on fookusteemadeks küberturvalisus, IT-efektiivistamine ning kestlikkuse uued normid ja väljakutsed ettevõtetele.