Auväärses eas tsemenditootmine taastab hiilgust

Maailmas suuruselt kolmanda tsemenditootja Heidelberg Cement Groupi koosseisu kuuluv AS Kunda Nordic Tsement on ilmselt staa?ikaim kodumaine materjalitootja. Tänavu tähistas ettevõte oma 135. tegevusaastat. Kokkuvõttes tähendab see pidevat arengut alates üle-eelmise sajandi pudelahjudest tänaste pöördahjudeni, juba neljandat tehasehoonet ning loomulikult miljoneid tonne tsementi.

Kui enamik vanemaid inimesi mäletab aastakümnetetagust Kundat kui ühtlaselt halli tsemenditolmu mähkunud linnakest, siis tänasesse päeva jagub juba piisavalt rohelust. Kõige selle taga on uuenenud tehnoloogia tolmufiltrite näol ja loomulikult pidev keskkonnariskide vähendamine. Kuni 1992. aastani paiskas üks korsten tunnis õhku kuni kuus tonni saastet, nüüd on see number aga oluliselt väiksem, vaid kuni kaks kilo. Vahe on ju märgatav.

ASi Kunda Nordic Tsement vanemnõuniku Aadu Kana sõnul on hetkel töös kaks 150 meetrit pikka ja neljameetrise läbimõõduga pöördahju. ?Hiilgeaegadel oli töös neli ahju, tänaseks on üks neist konserveeritud ja teine demonteeritud,? räägib ta. ?Ometi on tänu uuendustele praeguse kahe ahju toodangumaht suurem kui aastaid tagasi kolme ahjuga töötades.?

Kuna kaks ahju töötab hetkel ööpäevaringselt ja tootmisvõimsust ikkagi napib, käivad hetkel tööd ka kolmanda ahju käivitamiseks. Viimaste aastate kasvav ehitusturg nõuab aina rohkem tsementi ja betooni.

Et teha kaasa ringkäik halli lubjakivi muutumisest väärt ehitusmaterjaliks, tuleks Kana sõnul alustada paekivikarjäärist. ?Hetkel tuleb tooraine tehasesse üle neljasajahektarilise pinnaga Aru karjäärist,? sõnab Kana. ?Arvestuste kohaselt peaks seal tooret jaguma veel umbes tosinaks aastaks, lisaks lubjakivile toimub seal ka ehituspaekivist killustiku valmistamine.?

Kuna Aru kivivarud on piiratud, käivad Kana ütlust mööda aktiivsed uuringud uue karjääri avamiseks. ?Et rahulikult tulevikku vaadata, peaks kindlaid varusid olema veel vähemalt 40?50 aastaks,? räägib ta. ?Toolse suunal paarisajahektarilisel maa-alal tehtavad geoloogilised uuringud lubavad arvata, et seal on selline kogus tsemendivalmistamiseks sobilikku toorainet olemas.?

Sel aastal avab tsemenditehas Ubjal ka oma põlevkivikarjääri, lootes sealt vastavalt kaevandusloale ammutada esimesed 50 000 tonni põlevkivi. ?Kõik ettevalmistused selleks on tehtud, tehnika on töövalmis,? selgitab Kana. ?Tegemist on põlevkivimaardlaga, mida kasutati juba kolmanda tehase ajal, siis kaevati maa-aluses kaevanduses. Oma põlevkivi võimaldaks meil siiani Eesti Põlevkivilt ostetavast ja Aidust Kundasse veetavast põlevkivist loobuda. Hinnas tähendaks see tunduvalt odavamat põlevkivitonni.?

Kana ütlust mööda loodeti algul ära kasutada ka põlevkivi katvad lubjakivikihid, aga nende kvaliteet on osutunud tsemenditoorme ja killustiku tarvis liiga kehvaks. ?Lootust ei saa muidugi kaotada ja nii toimub uurimine selles suunas, et ehk saab Ubja kivi lisada mingi protsendilise koguse praegusele toormele,? lausub Kana.

Aru karjäärist rändab lubjakivi vagunites mööda raudteed Kundasse, kus see purustatakse ja ladustatakse koos põlevkivi, klinkri ja saviga üle 300 meetri pikkusesse laohoonesse. Tehase projektijuhi Alter Turetski sõnul on edasine tööprotsess lihtne: purustatud lubjakivi jahvatatakse kuulveskites ja segatakse kokku teise komponendi, saviga. ?Kuigi enamikus Euroopa tehastes kasutatakse tsemendi valmistamiseks kuivtehnoloogiat, on Kundas kasutusel märgtehnoloogia,? räägib Turetski. ?See tähendab, et segu, mis läheb põletusahju, sisaldab umbes 30% vett.? Enne põletusahju minekut segatakse mass suruõhu abil läbi suurtes lobribasseinides.

?Seejärel pumbatakse segu pöördahju ülemisest otsast, kus kuumus on väiksem, sisse,? selgitab Turetski. ?Nüüd hakkab segu mööda 150 m pikkust ahju allapoole rulluma ja kuumus järjest kasvab. Kui ülemises osas on temperatuur 250 kraadi ligidal, siis alumises otsas põletite juures ulatub see juba 2000 kraadini.? Selleks et toormemass paakuks ja tekiks klinkerkivi, on vajalik vähemalt 1450kraadine kuumus. Kogu tsükkel ahju ülemisest osast alumisse võtab Turetski sõnul aega ligikaudu kaks tundi. Võrdluseks võib öelda, et tootmise alguses kestis põletusprotsess nn pudelahjudes 48 tundi. ?Ahjust väljudes on vaja tekkinud klinker muidugi maha jahutada, seejärel läheb ta lattu ja sealt edasi vastavalt nõudlusele kas kohe tellijale või jahvatatakse ta kuulveskites tsemendiks,? lisab Turetski.

?Omal ajal vedasime me väga palju klinkrit välja Lääne-Aafrikasse, kus see juba kohapeal tsemendiks jahvatati,? täpsustab Kana. ?Tänase seisuga me aga enam Aafrikasse ja ka Saksamaale ei ekspordi, suurema osa meie toodangu sihtkohaks on hoopis Läti, Soome, Venemaa ja loomulikult Eesti.?

Enamik toodangut, mida eelmisel aastal oli 770 000 tonni, väljub Kana sõnul Kundast siiski puistetsemendi kujul, sest betooni ja betoonelementide tootjad nõuavad suuri koguseid ja pakendatud 40kiloseid tsemendikotte kasutavad põhiliselt vaid väiketarbijad. Nii seisab tsemendipakkimise liin külastamise päeval sootuks.

Rääkides tootmise tulevikust, arvab Kana, et investeeringud tulevikku on igati õigustatud. ?Tulla praegu Kundasse ja osta 100 tonni tsementi pole sugugi lihtne,? räägib ta. ?Tootmine töötab küll täisvõimsusel, aga ikkagi ei jõua kõiki tellimusi vastu võtta. Kolmanda pöördahju käivitamine aga peaks aitama ka sellest probleemist üle saada.?

Tulemused, mida võrrelda teiste Heidelbergi grupi ettevõtetega, on samuti head. Betooni promomiseks käivitas Kunda Nordic Tsement juba traditsiooniks saanud parima betoonehitise konkursi.

Tsemendivalmistamisel tekkivat klinkritolmu saab kasutada põldude lupjamiseks ja väetamiseks, mis eriti sobilik happelistele muldadele. See aga, kuidas põllumehed on huvitatud klinkritolmu ostmisest, sõltub Kana sõnul suuresti valitsuse otsustest. ?Kui valitsus otsustab põllumehi rahaliselt toetada, jõuab klinkritolm ka seda vajavatele põldudele,? selgitab ta. ?Kui aga valitsuses arvatakse nagu eelmisel aastal, et põllumehed sellist toetust ei vaja ja peaksid ise hakkama saama, tuleb meil tekkivad klinkritolmu varud paigutada nõuetele vastavasse prügilasse.?

Pärast viimast suurt sõ­da otsustati, et kuna nõuko­gudemaa vajab ülesehitustöödeks hulgaliselt betooni ja siis loomulikult ka tsementi, võeti viisaastakuplaanidesse ka Kunda uue tehase rajamine.

Alguses plaaniti tööde teostamine läbi viia vangide abiga, kelle tarbeks ehitati kuni 1500 inimest mahutav laager. Kuna vangide töö eriti ei edenenud ja tähtajad lähenesid, kuulutati aastal 1960 välja uue tehase rajamine kui üleliiduline kommunistlik löökehitus, mis tõi Kundasse sadu noori üle kogu laia kodumaa.