Auväärses eas tsemenditootmine taastab hiilgust

Kuna kaks ahju töötab hetkel ööpäevaringselt ja tootmisvõimsust ikkagi napib, käivad hetkel tööd ka kolmanda ahju käivitamiseks. Viimaste aastate kasvav ehitusturg nõuab aina rohkem tsementi ja betooni.

Et teha kaasa ringkäik halli lubjakivi muutumisest väärt ehitusmaterjaliks, tuleks Kana sõnul alustada paekivikarjäärist. ?Hetkel tuleb tooraine tehasesse üle neljasajahektarilise pinnaga Aru karjäärist,? sõnab Kana. ?Arvestuste kohaselt peaks seal tooret jaguma veel umbes tosinaks aastaks, lisaks lubjakivile toimub seal ka ehituspaekivist killustiku valmistamine.?

Kuna Aru kivivarud on piiratud, käivad Kana ütlust mööda aktiivsed uuringud uue karjääri avamiseks. ?Et rahulikult tulevikku vaadata, peaks kindlaid varusid olema veel vähemalt 40?50 aastaks,? räägib ta. ?Toolse suunal paarisajahektarilisel maa-alal tehtavad geoloogilised uuringud lubavad arvata, et seal on selline kogus tsemendivalmistamiseks sobilikku toorainet olemas.?

Sel aastal avab tsemenditehas Ubjal ka oma põlevkivikarjääri, lootes sealt vastavalt kaevandusloale ammutada esimesed 50 000 tonni põlevkivi. ?Kõik ettevalmistused selleks on tehtud, tehnika on töövalmis,? selgitab Kana. ?Tegemist on põlevkivimaardlaga, mida kasutati juba kolmanda tehase ajal, siis kaevati maa-aluses kaevanduses. Oma põlevkivi võimaldaks meil siiani Eesti Põlevkivilt ostetavast ja Aidust Kundasse veetavast põlevkivist loobuda. Hinnas tähendaks see tunduvalt odavamat põlevkivitonni.?

Kana ütlust mööda loodeti algul ära kasutada ka põlevkivi katvad lubjakivikihid, aga nende kvaliteet on osutunud tsemenditoorme ja killustiku tarvis liiga kehvaks. ?Lootust ei saa muidugi kaotada ja nii toimub uurimine selles suunas, et ehk saab Ubja kivi lisada mingi protsendilise koguse praegusele toormele,? lausub Kana.

Aru karjäärist rändab lubjakivi vagunites mööda raudteed Kundasse, kus see purustatakse ja ladustatakse koos põlevkivi, klinkri ja saviga üle 300 meetri pikkusesse laohoonesse. Tehase projektijuhi Alter Turetski sõnul on edasine tööprotsess lihtne: purustatud lubjakivi jahvatatakse kuulveskites ja segatakse kokku teise komponendi, saviga. ?Kuigi enamikus Euroopa tehastes kasutatakse tsemendi valmistamiseks kuivtehnoloogiat, on Kundas kasutusel märgtehnoloogia,? räägib Turetski. ?See tähendab, et segu, mis läheb põletusahju, sisaldab umbes 30% vett.? Enne põletusahju minekut segatakse mass suruõhu abil läbi suurtes lobribasseinides.

?Seejärel pumbatakse segu pöördahju ülemisest otsast, kus kuumus on väiksem, sisse,? selgitab Turetski. ?Nüüd hakkab segu mööda 150 m pikkust ahju allapoole rulluma ja kuumus järjest kasvab. Kui ülemises osas on temperatuur 250 kraadi ligidal, siis alumises otsas põletite juures ulatub see juba 2000 kraadini.? Selleks et toormemass paakuks ja tekiks klinkerkivi, on vajalik vähemalt 1450kraadine kuumus. Kogu tsükkel ahju ülemisest osast alumisse võtab Turetski sõnul aega ligikaudu kaks tundi. Võrdluseks võib öelda, et tootmise alguses kestis põletusprotsess nn pudelahjudes 48 tundi. ?Ahjust väljudes on vaja tekkinud klinker muidugi maha jahutada, seejärel läheb ta lattu ja sealt edasi vastavalt nõudlusele kas kohe tellijale või jahvatatakse ta kuulveskites tsemendiks,? lisab Turetski.

?Omal ajal vedasime me väga palju klinkrit välja Lääne-Aafrikasse, kus see juba kohapeal tsemendiks jahvatati,? täpsustab Kana. ?Tänase seisuga me aga enam Aafrikasse ja ka Saksamaale ei ekspordi, suurema osa meie toodangu sihtkohaks on hoopis Läti, Soome, Venemaa ja loomulikult Eesti.?