Äripäev on raskustes

Olen kirglik Äripäeva lugeja. Loen seda lehte juba aastaid igal äripäeval. Imetlen Äripäeva toimetuse sihikindlust ja oma seisukohtadele truuks jäämist.

Pidin seda tõdema, kui kõrvutasin nelja aasta tagust artiklit ?SAPARDi raha saabub liiga hilja? ja eelmisel reedel ilmunud artiklit sellest, et ligi pooled SAPARDi toetust saanud ettevõtetest on kehval järjel. Äripäeva kirjatükke läbib punase niidina arvamus, et ametnikud on saamatud. Et mitte öelda - lihtsalt lollid.

Korralikult majanduslehelt ootan teemade mitmetahulist kajastamist ja seda Äripäev ka üritab pakkuda. Esimeses nimetatud artiklitest väidetakse, et SAPARDi raha avaneb piima- ja lihatööstuste hügieeninõuetega vastavusse viimise jaoks liiga hilja ning keegi ei taha seda raha. Teisest artiklist selgub, et toetuse kasutajaid oli palju, kuid vaatamata sellele, et ettevõtted vastavad nüüd hügieeninõuetele, on toetus ikkagi mõttetu. Toimetus arvab, et kõik toetust saanud ettevõtted peaksid teenima kõrget kasumit.

Ma ei julge pidada ennast toiduainetööstuse asjatundjaks, kuid olles lõpetanud Tartu Ülikooli majandusteaduskonna, julgen arvata, et ettevõtte majanduslikku olukorda mõjutavad lisaks toetusele ka teised tegurid. Näiteks turuolukorra muutused ja ettevõtte juhtkonna valitud strateegiad.

Kui SAPARDi käivitumisel 2001. aastal oli kokku 457 piima-, liha- ja kalatööstust, mis pidid jätkamiseks viima ennast hügieeninõuetega vastavusse, siis praegu tegutseb neis sektorites ainult 280 ettevõtet. SAPARDi toetust sai 44 tööstust, millest üks läks pankrotti, kuid tänu SAPARDi investeeringutele osteti üles ja praegu toimub seal tootmine. Nende andmete põhjal võib ka põhikooli õpilane välja arvutada, et SAPARDi toetust saanud tööstustest on nelja aasta jooksul pankrotti läinud 2%, samas kui toetust mitte saanud tööstustest on pillid kotti pannud tervelt 43%.

Seega on kaks võimalust. Esiteks: SAPARDi toetust saanud tööstused on tänu toetusele jätkusuutlikumad ning elujõulisemad. Või teine võimalus: SAPARDi toetust anti elujõulisematele ettevõtetele ning ?nõrgad? praagiti välja, seega tegid ametnikud head tööd. Loomulikult võib olla tegu ka kahe asja kombinatsiooniga.

Toetusest ja selle abil saavutatud hügieeninõuete vastavusest üksi on vähe. Tööstustel tuleb ka toota. Aga seda, kui häid või halbu otsuseid iga toetust saanud tööstuse juht tootmise osas teeb, ei saa ametnikud kontrollida.

Miks on mu kirjatükil selline pealkiri? Eelöeldut arvestades tundub mulle, et Äripäev on aeg-ajalt raskustes korraliku majandusanalüüsi ning ka kättesaadavate andmete põhjal objektiivsete järelduste tegemisega. Ja teine põhjus on ka. Olen Äripäevast midagi õppinud - selline pealkiri ?müüb?.

Loodan, et Äripäev kajastab teemasid veelgi mitmekülgsemalt ning leht jääb püsima. Ka vaatamata sellele, et Äripäev ei ole saanud eurotoetust.

Autor: Heli Raamets