Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Maailm vajab rohkem investeeringuid

    Maailmamajandus ei kannata mitte liigse säästmise, vaid vähese investeerimise tõttu.
    Olukorra parandamiseks vajame kaht üleminekut, mis määravad, kas viimaste aastate tugev ülemaailmne majanduskasv püsib. See on hiljuti Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) poolt välja antud ?Maailmamajanduse väljavaadete? keskne sõnum.
    Kõigepealt peab tarbimine sujuvalt investeeringutele teed andma, kuna varasem liigne tootmisvõimsus taandub ja tööstusriikide strateegiad muutuvad. Teiseks peab nõudmine nihkuma eelarvepuudujäägiga riikidest ülejäägiga riikidesse.
    Praeguse olukorra juured peituvad mitmes viimase kümnendi üleinvesteerimisest põhjustatud kriisis, eriti Jaapani kinnisvara- ja tööstusriikide IT-mulli lõhkemises ning Aasia ja Ladina-Ameerika kriisides. Investeeringud on sestsaadik järsult langenud ja alles ettevaatlikult taastuma hakanud. Tööstusriikide paisuvad eelarved, madalad intressimäärad ja kerkinud kinnisvarahinnad on viinud tarbimisest ehk krediidist toidetud kasvuni. Riiklikud säästud on vähenenud, iseäranis USAs ja Jaapanis, ning leibkondade säästud eluasemebuumi kogevates riikides praktiliselt haihtunud.
    Paljudele tärkavate turgudega riikidele on kriisid seevastu olnud äratajaks. Mõnel riigil on esimest korda eelarveülejääk ja enamik tekkivaid turge on inflatsiooni range keskpanga rahapoliitikaga alla viinud. Investeeringute suhtes ettevaatlike ettevõtete ja kulutuste suhtes ettenägelike valitsuste puhul on majanduskasvu juhtinud eksport. Paljudel tekkivatel turgudel on esimest korda ka jooksevkonto ülejääk.
    Olukorra nimetamine ?säästude ülekülluseks? on eksitav, sest see annab mõista, et jooksevkonto ülejäägiga riigid peaksid vähendama siseriiklikke stiimuleid säästmiseks. Kui probleemiks on aga vähesed investeeringud, võib selliste stiimulite vähendamine viia liiga kõrgete intressimääradeni. Poliitika peaks kõrvaldama liigsed stiimulid tarbida ja vähenda investeerimist takistavaid piiranguid.
    Vajalikud üleminekud ei pruugi kulgeda sujuvalt. Kui kinnisvarahindu toidab ülemaailmne likviidsus, kaupade hinnad jäävad liigse tootmisvõimsuse ja maailmakaubanduse tõttu muutumatuks ning intressimäärad hoitakse all summutatud investeeringutega, on sise- ja välispuudujääke kerge finantseerida. Traditsioonilised signaalid, mida inflatsiooniootused, pikaajalised intressimäärad ja vahetuskursid annavad, ei ole veel endast märku andnud. Selle asemel tekivad pudelikaelad mujal, näiteks nafta puhul. Poliitikud ei peaks kõrgemaid naftahindu nägema kui kõrvalekallet, mis tuleb alla suruda, vaid keskenduma selle põhjustele.
    On vaja rohkem investeeringuid, eriti madala sissetulekuga riikides, tekkivatel turgudel ja naftat tootvates maades (Hiina on siinkohal erand, mis kinnitab reeglit). Vastus ei peitu aga riiklikes või odava krediidiga toidetud madala kvaliteediga investeeringute pummelungis ? selle tagajärgi me juba teame. Selle asemel tuleb toote-, tööjõu- ja finantsturge reformida, et tekiksid kõrgekvaliteedilised erasektori investeeringud.
    Üks suurte jooksevkonto puudujääkidega seotud riskidest on aga see, et poliitikud hakkavad üht või teist riiki süüdistama ja rakendavad protektsionistliku poliitikat. See võib tagant kiirustada ülemaailmset majanduslikku surutist, mida me kõik vältida tahame.
  • Hetkel kuum
Avo Blankin: Saaremaa püsiühendus ja Rail Baltic võiks olla kaks ühes projekt
Eesti riik vajab infrastruktuuri arenguks visiooniga arhitekti-teenistust, ehitajad killustikku, saarlased aga püsiühendust, kirjutab pensionär Avo Blankin arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti riik vajab infrastruktuuri arenguks visiooniga arhitekti-teenistust, ehitajad killustikku, saarlased aga püsiühendust, kirjutab pensionär Avo Blankin arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Hotellid: turistid tulevad vaikselt tagasi, aga piisavalt palju raha ei saa neilt veel küsida
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
McDonald'si kasumit toetasid menüü kõrgemad hinnad
McDonald's avaldas ootuseid ületavad neljanda kvartali tulemused, müüki suurendasid kõrgemad menüühinnad, külastajate arv ja turundustegevus.
McDonald's avaldas ootuseid ületavad neljanda kvartali tulemused, müüki suurendasid kõrgemad menüühinnad, külastajate arv ja turundustegevus.
Reaalajas börsiinfo
Lillemüüja laseb pikalt tegutsenud äri pankrotti: pole enam mõtet
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Coop Eesti uus juht vihjas, et kauplustekett on ostulainel
Eesti suurim jaekaubanduskett Coop Eesti, millele kuulub praegu ligi veerand turuosast, ihkab veelgi kasvada. Konkurendid, kes on täna vaevas ja tunnevad, et turgu ise võtta ei jõua, võivad minna Coopi jutule, rääkis ettevõtte peatne juht Rainer Rohtla.
Eesti suurim jaekaubanduskett Coop Eesti, millele kuulub praegu ligi veerand turuosast, ihkab veelgi kasvada. Konkurendid, kes on täna vaevas ja tunnevad, et turgu ise võtta ei jõua, võivad minna Coopi jutule, rääkis ettevõtte peatne juht Rainer Rohtla.
“Äripäev eetris”: Scholz tegi end tankidega veiderdamisega lolliks
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Kaitsepiirangud ei lase Ida-Virumaal omavalitsuste hooneid renoveerida
Venemaa naabruse tõttu ei saa Ida-Virumaal ehitada ei tuule- ega päikeseparke, aga liginullenergiahoonete jaoks võiks vaja minna vähemalt üht kahest.
Venemaa naabruse tõttu ei saa Ida-Virumaal ehitada ei tuule- ega päikeseparke, aga liginullenergiahoonete jaoks võiks vaja minna vähemalt üht kahest.

Olulisemad uudised

Nulliring: palk tõuseb, aga poodi see raha ei jõua
Aasta lõpus vabalangusse läinud jaekaubanduse võiks tänavu päästa kosuv ostujõud, mida toidab palgatõus, kui laenukulud seda nulli ei sööks.
Aasta lõpus vabalangusse läinud jaekaubanduse võiks tänavu päästa kosuv ostujõud, mida toidab palgatõus, kui laenukulud seda nulli ei sööks.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.