Vigastuste register võimaldab koguda üle Euroopa Liidu võrreldavaid andmeid vigastuste kohta ning luua ühtse andmebaasi, teatas sotsiaalministeerium pressiteate vahendusel.

Esimesena hakkab vigastuste registrit täitma Tartu Kliinikumi traumapunkt. Sisestatud andmeid analüüsides loodab sotsiaalministeerium leida vastuse küsimusele, kas õnnetustesse satuvad vaesed või rikkad inimesed, töötud või töötavad, maaelanikud või linlased. Selle järgi kavandab ministeerium edaspidi ohustatud sihtrühmade teavitust ühes või teises piirkonnas.

?Praegu on Eestil olemas statistika, kui palju inimesi õnnetustesse satub või neis hukkub, kuid seda, kes nad täpsemalt on, me ei tea,? kommenteeris sotsiaalministeeriumi info- ja analüüsiosakonna juhataja Kaja Kuivjõgi. ?Piisava täpsusega ei tea me ka seda, kuidas ja millistel asjaoludel õnnetused ja vigastused tekivad.?

Sotsiaalministeeriumi abiminister Peeter Laasik märkis, et vigastuste ennetamine on tihedalt seotud riigi alkoholipoliitikaga. Hinnanguliselt 2/3 õnnetustest toimub joobeseisundis.

2003. aastal suri Eestis vigastuste tagajärjel 1 776 täiskasvanut ja 40 last. Täiskasvanud pöördusid vigastustega arsti poole 150 701 ja lapsed 31 506 korral, haiglaravi vajati vastavalt 13 617 ja 2500 korral. Vigastuste tõttu jäi püsivalt töövõimetuks 1 129 inimest.

Eestis on suurimateks surmapõhjustajateks liiklusvigastused, alkoholimürgitused, enesetapud, tapmised ja uppumised. Vigastatute raviks kulutab haigekassa aastas 213 miljonit krooni.

2001. aastal oli Eesti ühiskonna keskmine kulu iga hukkunu kohta miljon krooni. Kogu kahju moodustas aga 1,94 miljardit krooni ehk ligi 2% sisemajanduse koguproduktist.

Kogu vigastuste registri loomise eelarve on miljon krooni, sellest 600 000 krooni katab Euroopa Liit.