- OMX Baltic−0,42%300,01
- OMX Riga−0,06%892,98
- OMX Tallinn−0,6%2 068,62
- OMX Vilnius0,24%1 202,47
- S&P 5000,47%6 227,42
- DOW 30−0,02%44 484,42
- Nasdaq 0,94%20 393,13
- FTSE 100−0,12%8 774,69
- Nikkei 225−0,08%39 732,63
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%93,11
- OMX Baltic−0,42%300,01
- OMX Riga−0,06%892,98
- OMX Tallinn−0,6%2 068,62
- OMX Vilnius0,24%1 202,47
- S&P 5000,47%6 227,42
- DOW 30−0,02%44 484,42
- Nasdaq 0,94%20 393,13
- FTSE 100−0,12%8 774,69
- Nikkei 225−0,08%39 732,63
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%93,11
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Tööjõupuudus ka ehitusmaterjalide tootjatel
Hoogu koguv ehitusbuum sunnib ka ehitusmaterjalide tootjaid tootmismahtude suurendamise peale mõtlema, kuid uusi töölisi on raske leida. Tööstusesse sobivaid sinikraesid Eestis ei koolitata ning nii püüavad materjalide tootjad palgata ehitusharidusega inimesi, kellele siis lisaoskusi õpetada.
?Kõige suurem on tööjõu pealekasvamise probleem,? ütles Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu tegevdirektor Enno Rebane. ?Mahud suurenevad üha, aga uusi inimesi võtta pole.?
Statistikaameti andmebaasid näitavad, et ehitusmaterjalide tootmises on keskmised palgad läbi aegade olnud tunduvalt kõrgemad kui ehituses. Rebase sõnul ei õnnestu tööstustel siiski ehitajaid üle meelitada. ?Kui juba minnakse, siis Soome,? nentis Rebane. Tema sõnul ulatuvad liidu liikmeks olevates ettevõtetes tööliste keskmised palgad kuni 20 000 kroonini. Liidu keskmine kogu Eesti peale on aga 10 000 krooni ringis. Ehituses jääb keskmine palk Eesti keskmise juurde.
Imestust palkade erinevuse ning selle üle, et kõrgemat palka pakkudes on ikkagi töölisi raske leida, avaldas ka 180 töötajaga maxit Estonia juht Viktor Valkiainen.
?Oleme oma 11 000 krooni suuruse keskmise kuupalgaga hea tööandja, kuid vaatamata sellele, et ehituses on keskmine palk vaid 8400 krooni ja töötingimused enamasti kehvemad, on töölisi raske leida,? rääkis Valkiainen Äripäeva arengukonverentsil. ?Ma ei tea, kas palka makstakse ümbrikus või töötavad ehitusfirmades tõelised patrioodid.?
Eile täpsustas Valkiainen, et nad avavad varsti uue tootmisliini, kuhu otsivad juba pikemat aega inimesi. ?Ei suuda leida, noh,? ütles ta. Ettevõte kasutab töötajate otsimisel personaliotsingufirmat. Seda muret tema sõnul siiski ei ole, et juba tulnud ja välja koolitatud töötajad lahkuksid.
E-Betoonelement sõidutab Tabasalu lähedal asuvasse tehasesse töölisi iga päev mitu korda rendibussiga. ?Algul, aastaid tagasi, oli seda vaja, kuna ühistransporti Tallinnaga praktiliselt polnud. Nüüd on see aga osa motivatsioonipaketist, millega inimestel meie juures töötamine võimalikult mugavaks teha,? rääkis E-Betoonelemendi tegevdirektor Jaan Valbet. Lisaks on firmal tehase juures soodne töölissöökla.
?Ma pole tähele pannud, et massiliselt näiteks Soome ära mindaks, kuid uute tööliste leidmine on küll probleem,? tunnistas Valbet.
?Probleem on teravamaks läinud küll,? kinnitas ka Aeroci juhatuse esimees Ants Hõbemägi. ?Tõsine konkurents on. Päris tõsiselt tuleb vaeva näha, et inimesi säilitada.?
ASi Nordkalk Eesti tegevdirektor Andrus Rammul ütles, et praegu on 130 töötajaga ettevõttes küll kohad täidetud, kuid tagalat ei ole. Piisab, kui mõni spetsiifilisema väljaõppega tööline lahkuks ning ongi häda käes, nentis ta. Näiteks otsis firma tükk aega elektrik-automaatikut, kuid edutult. ?Ilmselt peame madalama kvalifikatsiooniga elektriku palkama ning automaatika-osa teenusena Tallinnast sisse ostma,? ütles Rammul.
Rammuli sõnul tulenevad Nordkalki probleemid paljuski sellest, et kõik kolm tootmisüksust asuvad Tallinnast eemal, kust noored mehed lähevad pigem Tallinna õnne otsima kui jäävad kodukülla tööle. ?Maksame oma piirkonnas konkurentsivõimelist palka, kuid tööjõu nappus on viinud Eestis palgad nii üles, et need juba enam ei kata tootlikkust,? selgitas Rammul.
Enimloetud
Viimased uudised
Poolaasta TOP tehingud
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele