Kõige arvestatavam sääst saavutatakse küttesüsteemide renoveerimise abil. Enamik nõukogudeaegseid hooneid on valdavalt ühetorusüsteemsed, rekonstrueerimata küttesüsteemiga, reguleerimist mittevõimaldavate radiaatoritega. Enne väga kulukate piirdetarindite soojustamist tuleks alustada küttesüsteemist, sest pole mingit mõtet soojustada tarindeid, kui n-ö ?säästetud soojus? teistpidi üleköetuse tõttu aknast välja lastakse.
Eelkõige tuleb enesele selgeks teha, milline on hoone küttesüsteem ja milline on piirdetarindite (seinad, uksed-aknad, katus, kelder) soojapidavus. Selle teadasaamiseks on nutikas tellida energiaaudit, mis annab ülevaate hoone tehnilisest seisukorrast ja energiakadudest. Audit toob esile renoveerimistööde prioriteedid koos energiasäästu ja tasuvusarvutustega.
Kui hoonele on tehtud energiaaudit, pole pangalaenu taotlemiseks tehnilist ülevaatust teha vaja. Olukorra uuringuna on energiaaudit kasulik vahend, mis aitab koostada hoone pikaajalist renoveerimise kava.
Umbes 2000ruutmeetrise hoone (2 püstikuga üheksakordne elamu) hoone energiaauditi hind on ca 12?14 000 krooni, millest KredEx katab kuni 50 protsenti või 6000 krooni. See riiklik abi muudab niivõrd olulise dokumendi korteriühistutele ja omavalitsustele täiesti kättesaadavaks.
Kui energiaaudit vajab näitlikustamist, siis on otstarbekas eraldi tellida hoone termografeerimine ehk infrapunakaameraga sooritatud ülevaatus. Hoonest termopiltide tegemise põhieesmärk on tuvastada soojalekkeid ja kontrollida hoone seina, akende ning kõikvõimalike liitekohtade kvaliteeti. Termoraport on ülevaatuse järeldokument, kus on fotode näol salvestatud hoone tõsisemad lekkekohad koos kirjeldusega.
Pärast auditit on otstarbekas tellida hoone renoveerimise projektijuhtimise teenus lihtsustamaks planeeringu, laenutaotluste, hangete ja ehitusliku järelevalve protseduuri.
Energiakandjate hind tõuseb, sest muutuvad maailmaturu hinnad ja soojusenergia käibemaksu määrad. Näiteks tõusis hiljuti põlevkiviõli hind, mis ühtlustati maailmaturu hindadega, samuti tõstis Eestile müüdava maagaasi hinda Gasprom. Lisaks tõuseb siseriiklike maksumäärade ühtlustamise tõttu ELi omadega soojusenergia käibemaksu määr 5-lt protsendilt 18-le.
Sellega arvestavad ka Euroopa poliitikud. Nii võttis Euroopa Liit detsembris 2002 energiasäästu edendamiseks vastu Direktiivi ?Hoonete energiatõhusus?. Liikmesriikidele tehakse kohustuseks töötada välja seadusandlik kord hoonete energiatõhususe hindamiseks sõltumatute ekspertide poolt. Lisaks reguleerib Eestis energiasäästu temaatikat Kütuse- ja Energiamajanduse pikaajaline riiklik arengukava (RT I, 1998, 19, 295) ja Energiasäästu sihtprogramm.
Autor: Margus Hernits