Turuhinnaga sisestatud orderi tõttu tuli eile ühel Baltika aktsia müüjal rahulduda hinnaga, mis jäi keskmisele turul valitsenud hinnale kümnendiku võrra alla.
Vähem kui kuuga kolmandiku võrra üles lennanud Baltika aktsias toimus eile mõõdukas kasumivõtt. Aktsia lõpetas 10 eurol (156,46 kroonil) ehk 3,9 protsenti esmaspäevasest hinnast madalamal.
Päeva madalaimaks hinnaks kujunes 8,85 eurot (138,47 krooni), kuna üks investor müüs aktsiat turuhinnaga just ajal, mil väärtpaberi ostusoovide pool oli praktiliselt lage (ostuordereid oli tellimusteraamatus üleval vähe).
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seetõttu tuleb märkida, et väärtpaberite ostmisel ja müümisel on parem panna paika limiithind, mida ollakse nõus aktsia eest maksma või millega ollakse nõus väärtpaberit müüma. Limiithinna miinuseks on aga see, et sel puhul võivad jääda ka aktsiad müümata.
Oluline on see ka välisaktsiatega kauplemisel, kuna sel juhul ei saa pangad investorile suuremat summat kroone valuutaks konverteerida. Olen selle reha otsa ükskord ka ise astunud, kui hästi likviidset välisaktsiat turuhinnaga ostes konverteeris pank ostuhinnast 10 protsenti suurema summa kõigepealt dollariteks ning seejärel pärast aktsiate ostu järelejäänud dollarid taas kroonideks. Aktsiad sain küll kätte, aga kaotasin pangale valuutavahetustasu.
Kolmandat päeva jätkas kõva tõusuga Kalevi aktsia. Eilne pluss ulatus 5,6 protsendini ja aktsia jõudis 1,14 euroni (17,84 kroonini). Kalevi aktsia kiire hinnatõus ilma mingite uudisteta on imelik. Võib arvata, et reedese hiigelkäibe tõttu (aktsiaid osteti enam kui 5 miljoni krooni eest) on turule sisenenud hunnik aktsiaspekulante, kes ostavad väärtpaberit lootuses, et ettevõte võib lähiajal mingi positiivse uudisega välja tulla. Kui seda ei juhtu, peaks aktsia hakkama minu arvates kiiresti langema.
Kõikuvaks muutunud börs andis eile hoo sisse ka kaua aega igavalt paigal seisnud Starmani aktsiale, mis lõpetas 3,89 eurol (60,87 kroonil) ehk 1,6 protsenti plussis.