Berliini polegi nii väga pikk tee

Praetud lestafilee oli üks parimaid viimase aja kalatoite, värske kala, krõbe, ülimalt tagasihoidliku maitsestusega (seda pole ju heale värskele kalale vajagi). Kala, kaste, lisandid ? kõik sobisid hästi kokku. Härjasabasupp rohelise sibula ja köögiviljadega oli kah tore ja meeldis, sellist suppi ju eriti ei tehta. Vähe keerulisem oli lugu carpaccio?ga, menüüs oli kirjas carpaccio sinepikastme ja küüslauguleibadega, aga tegelikult oli see merikapsasalat küüslauguleibadega, lisandiks väheke carpaccio?t. Nii oluline ja ebaharilik komponent kui merikapsasalat oleks pidanud kindlasti menüüs kirjas olema, muidu rikub üllatus maitse-elamuse. Bornholmi räimefilee marineeritud õunte ja pariisi kartulitega oli kenasti koostatud roog, kus küll minu maitsemeel koka omaga üksmeelt ei saavutanud, aga maitse on ja jääb vaieldavaks.

Plusspoolele lähevad aga kirja veel soojad porgandileivakesed kerge toorjuustumäärdega, imeilusad veiniklaasid ja mõnus muusika, mis andis oma osa tagasihoidliku eeljõulu-meeleolu loomiseks. Ja väga tore ettekandja, kellel jätkus aega ja tahtmist meiega natuke pikemaltki rääkida. Nädal otsa vindunud külmetushaigus sai selle õhtuga otsa ? ennegi on meeldiv õhtusöök ravimitest tõhusam olnud.