Raudtee taasriigistamine on ainuõige otsus

Poliitilised süümepiinad ei tohi saada takistuseks Eesti ühiskonnale tähtsate otsuste langetamisel. Sellest lähtub koalitsioon Eesti Raudtee (ER) tagasiostu ettevalmistamisel ja teostamisel. Äripäeval on õigus: raudtee erastamisel tehti suur viga. Ja mis halvasti, see uuesti.

Täna opositsioonis olevad raudtee-erastajad on vana plaadi taas pöörlema pannud. Tammed-Villemid ei soovi ikka tõele näkku vaadata ja loevad üles ridamisi "tõestusi" riigist kui halvast peremehest ja kiidavad BRSi "suursaavutusi". Kuigi parteiline distsipliin ja seltsimehe toetamine raskel hetkel on ilus, pole hetkel tarvis Laari-Pärnoja raudteediili õigustada. Muinasjuttude uskumise aeg oli viis aastat tagasi ja faktidega peab ikka täpne olema.

Viimastel erastamiseelsetel aastatel oli ER pidevalt kasumis. Arvestades uue omaniku tehtud muudatusi raamatupidamises, siis sama suures kui 2001.-2002. Strateegiad ja tegevuskavad olid ettevõttel olemas ja suhted klientidega arvestataval tasemel. Rääkimata juba teostamata jäänud plaanidest eurorahade kasutamiseks eeskätt reisijateveo arendamiseks. Ning mitte vähetähtis fakt: raudteeseaduse aluspõhimõtted, mille täitmise nõudmises tänast valitsust püütakse süüdistada pani paika kunagine minister Toivo Jürgenson.

Täna näeme tegelikkust, mis pole kaugeltki nii roosiline, kui toonased müüjad usuvad. Investeeringukohustused on täitmata, ettevõtte müüb elus püsimiseks vara, enamusomanik püüab raha välja kantida, juhtkonna palgad tahetakse kahekordistada, kokkuleppeid ei täideta. Igapäevateave on varjus.

Niipea kui riik püüdis hakata vähegi täpsemalt selgitama, mis ERis toimub, algas sagimine ja saabus BRSi müügiettepanek riigile. Ikka koos varjatud ähvardusega leida ostja ka mujalt, ehk isegi idast. Kui selgus, et riik käitub ka ostukõnelustel riigina ning arvutab täpsemalt kui viis aastat tagasi erastamislepingut sõlmides, tõusid appihüüded taevani. Ameerika investor imestas, kuidas üks väikeriik julgeb temalt midagi nõuda. Raudteemüüja Laar muretseb ETVs Isamaaliidu pikaajalise sponsori Käo ja toetaja Sammelselja vara võimaliku vähenemise pärast. Sotsid viskusid Pärnoja eest lahingusse. Puuduvad veel hoiatused, et Eesti NATOst välja visatakse.

Kuigi ministeeriumi komisjon alles lõpetab oma tööd, võib väita, et raudtee tuleb mõistliku hinna eest tagasi osta.

Eesti riigil on vaja tagada võimalikult kiire ja ohutu reisijatevedu raudteedel ning suurendada reisiveo kui ühe loodussõbralikuma transpordiviisi osakaalu. Kaubaveod tuleb muuta võimalikult ohutuks, kõrvaldades võimalikud katastroofipiirkonnad Tallinnas ja Tartus jt linnades. Arvestades sadamate regionaalpoliitilist tähendust ja transiidisektori lisaväärtust majandusele, peame säilitama raudteevedude konkurentsivõime lähinaabritega. Ja raudteevõrgustik tuleb kvaliteetselt ühendada rahvusvaheliste transpordikoridoridega.

Riigi eesmärgid seoses raudteede, eeskätt infrastruktuuri arenguga ei ole alati elluviidavad ainult kasumile ja selle väljavõtmisele orienteeritud eraettevõtte poolt. Seetõttu on eesmärkide saavutamine ainuvõimalik, kui riik omab täielikku kontrolli raudtee üle.

Lõplik otsustus on nüüd valitsuse käes ja pole tähtis, kes tehingu läbi viib. Olgu siis riik otse või Tallinna Sadam tema agendina.

Autor: Oleg Harlamov