Parim koht euromiljarditele

Nii suure raha jaotamisel ei saa bürokraatiast üle ega ümber. Kuigi ELi toetusraha jaotus on jagajate poolt rangelt reglementeeritud, loodame, et Eesti valitsusel ja läbirääkijatel on võimalus tingimusi Eestile kasulikus suunas pöörata.

Ettevõtjate poolt vaadates on kõik Äripäeva 23.01. artiklis toodud euroraha jagamise prioriteedid tõesti olulised, kuid siiski tuleks pakutud prioriteetide hulka piirata. Valida tuleks ainult kõige olulisemad valdkonnad. On ebaotstarbekas anda näpuotsaga kõigile ja lõpuks tõdeda, et raha on lihtsalt ära raisatud.

Ettevõtjate poolt vaadates võiks olla viis valdkonda, kuhu raha suunata: teedeehitus, ettevõtlus, haridus, teadus- ja arendustegevus ning energeetika ja keskkond.

Ülejäänud eesmärgid ja prioriteedid määratakse Eesti üldise arengukava alusel ja rahastatakse riigieelarvest. Kui eurorahaga tahetakse midagi kasulikku ära teha, siis peaks meie nägemuse järgi teedevõrgustiku arendusse eraldama sellest kuni 50%, ettevõtluse arendamisse kuni 30% ning haridusele, teadusele, energeetikale ja keskkonnale kuni kolmandiku.

Põhjendused. Hea teedevõrgu rajamine on kallis, kuid see on eelduseks piirkondliku ettevõtluse ning heaolu arengule. Kaasaegne teedevõrk meelitab ligi ka välisinvestoreid.

Miks ettevõtlusse? Toetada tuleb tegevust, mis loob töökohti, toodab raha või on vähemalt selle eelduseks. Seejuures tuleks ettevõtlusse suunatavast rahast suuremat osa kasutada just kaasaegsete tootmistehnoloogiate ja seadmete ning litsentside hankimiseks. Sellega suureneb tööviljakus ja Eesti ettevõtete konkurentsivõime rahvusvahelistel turgudel, mis aitab jätkuvalt parandada väliskaubanduse bilanssi. Praegu on igasuguste toetusfondide raha kasutamine rangelt määratletud. Näiteks Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse raha võib kasutada küll koolitustele, messidele, konsultatsioonidele, isegi silla ehitamiseks tootmisobjektile juurdepääsu saamiseks, kuid mitte tehnoloogia arendamisele.

Eestis on igasugused toetusfondid usinad "kalapüüdmise õpetust" rahastama, kuid õnge ei anna. Kehtivad seadused ja reeglid ei lubavat seda ning abivajaja jääb kalata. Tarvis oleks piirang tühistada ja suunata raha sinna, kus see loob uut raha. Üks nendest valdkondadest on ettevõtlus. Kui areneb ettevõtlus, läheb priskemaks ka riigi rahakott ja raha saab suunata ka teistesse valdkondadesse, sh tervishoidu ja pensionäridele.

Haridus ja teadus on omavahel nii tihedalt seotud, et eelistusi on raske esile tuua. Kui, siis peaks Eestis rohkem rõhku panema kutseharidusele, mis on selgelt alarahastatud. Kindlasti ei pea me õigeks eurorahade kulutamist peamiselt juhtimiskoolituseks ja konsultatsioonideks.

Samavõrd on seotud kaasaegne energeetika ja keskkond. Oleks väär jätta energeetika valdkond eurorahade jaotusest välja. Energiapuudus kummitab meid igal sammul, kuid esialgu ei ole teda prioriteetide hulka nimetatud. Muidugi võib ütelda, et energiatootmine on üks ettevõtluse valdkondi, kuid see on nii tähtis, et seda tuleb käsitleda eraldi. Meid ümbritsev keskkond aga lausa kohustab meid tema eest hoolt kandma.

Kutsume ka teisi ettevõtjaid sel teemal sõna sekka ütlema.

Autor: Aare Metsur