Euroopa kavandab ühtset energiapoliitikat

Eile avaldatud diskussioonipaberis ehk energiapoliitika rohelises raamatus taotleb komisjon eestkõneleja rolli ELi energiadialoogis Venemaa ja teiste suuremate tarnijatega, suuremat otsustusõigust liikmesriikide kütusereservide üle kriisiolukorras ning voli kannustada tagant Euroopa energiavõrkude tihedamat ühendamist.

Komisjon teeb ettepaneku luua uus Euroopa energiaturgu reguleeriv asutus, mis seisaks vastu rahvuslikele energiamonopolidele ning tagaks parema konkurentsi ELi elektri- ja gaasiturul, mille maht on ligi 250 miljardit eurot.

"Euroopa ei saa endale enam lubada 25 riigi erinevat ja koordineerimata energiapoliitikat," ütles eile Euroopa Komisjoni president Jose Manuel Barroso. "21. sajandi väljakutsetele energeetikas tuleb Euroopa Liidul reageerida ühiselt," ütles ta. "Iseasi, kas selleks on olemas ka poliitiline tahe."

Kritiseerides riikide katseid blokeerida kodumaiste energiafirmade ühinemist välismaiste firmadega, ütles Barroso, et "igasugust rahvuslike huvide rõhutamist majandusküsimustes, eriti Euroopa energiasektoris, tuleb taunida".

ELi ühtsest energiapoliitikast on räägitud ühenduse algusest saadik. Nõudluse kasv, energia hinna tõus ning ELi kasvav sõltuvus importenergiast on teema jälle päevakorda tõstnud. Aastaks 2026 võib sõltuvus importenergiast kasvada praeguselt 50 protsendilt 70 protsendile kogutarbest, sest oma nafta- ja gaasitoodang väheneb.

See, millistest allikatest energiat toodetakse, jääb liikmesriikide otsustada. Eraldi mainib dokument vajadust põhjalikult läbi arutada tuumaenergeetika plussid ja miinused.

Võttes aluseks mulluse otsuse pidada regulaarselt kõnelusi Naftat Eksportivate Riikide Organisatsiooniga (OPEC), pakub komisjon end ELi eestkõnelejaks ka Venemaaga. Tuleval nädalal toimuva ELi Ülemkogu eel arutab Barroso energiaküsimusi Venemaa presidendi Vladimir Putiniga.

EL tahab kiirendada ka ülekandesüsteemide väljaehitamist liikmesriikide vahel, et ergutada konkurentsi ning parandada tarnekindlust. "Ilma suuremate investeeringuteta jääksid näiteks Balti riigid "energiasaareks", mis oleks muust liidust isoleeritud," märgib dokument.

Komisjoni arvestuste järgi peab EL oma energiavarustuse kindlustamiseks järgmisel 20 aastal investeerima vähemalt 600 miljardit eurot.

Eesti seisukohast vajab Euroopa Liit esmajärjekorras ühtset energeetikaalast välispoliitikat ning oluline on ka ELi energiaturgude tihedam integreerimine, kommenteeris eile Euroopa Komisjoni rohelist raamatut majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi energeetikaosakonna juhataja Einari Kisel.

"Energeetikaalane koostöö on Eestile väga tähtis," ütles Kisel, tõstes samas esile, et energiavarustuse struktuur jääb jätkuvalt liikmesriikide enda määrata.

Kiseli sõnul on Eesti oma seisukohti energiapoliitikas koordineerinud teiste Balti riikidega, viimati peaministrite kohtumisel Vilniuses. Ühiselt on läkitatud ka kiri Euroopa Komisjoni presidendile Balti riikide probleemidest eesotsas isoleeritusega ELi energiaturgudest.