Lennuamet võttis Enimexilt reisijateveo loa

See mõjutas asjade käiku ka Eestis ja Enimexi lennukitelt võeti ära reisijateveo luba, kommenteeris lennuameti peadirektor Koit Kaskel.

Peadirektori sõnul olid 90ndate keskpaigas ähmased regulatsioonid, mistõttu anti Enimexi An-72-tüüpi lennukitele luba reisijaid vedada. Andrei Kislõi täpsustas, et lennukid tulid reisilennukitena otse Venemaa registrist.

Kislõi väitis, et nende rahalist seisu Soome lennuameti reisijateveo keeld ei kõiguta.

Ettevõte veab ÜRO missioonidel olevaid reisijaid - näiteks Aafrikasse, Afganistani ja Iraaki. ÜROd võib Enimex edasi teenindada, sest tegemist ei ole avaliku turuga, kus kõik saaksid osta lennupileti, rääkis Kaskel.

Soomes üritas Enimex piletitega reise korraldama hakata. Lennukitega turule mineku info tuli Kaskeli sõnul Eesti lennuametile Soomest, mitte Enimexilt.

Kislõi arvab, et võib-olla on see kõik seotud kevadel Kärdlas algava istungiga, kus kannatanud on Enimexi kohtusse kaevanud. Seda lennuameti peadirektor ei kinnitanud, kuigi nentis, et Enimex ei käitu kohtus soliidse vastustundliku firmana, vaid on läinud venitamise teed.

Enimexiga on juhtunud Eestis kaks lennuõnnetust. 2001. aasta novembris kukkus Hiiumaal alla reisilennuk, milles sai surma kaks ning vigastada seitse reisijat. 2003. aasta veebruaris kukkus Tallinna lennuvälja lähedal alla Enimexi postilennuk, milles hukkus kaks inimest.

Tallinna linnakohus rahuldas Hiiumaa lennuõnnetuses kannatanud norralase Anne Helene Gjelstadi hagi Enimex ASi vastu osaliselt.

Täielikult rahuldati materiaalse kahju nõue summas 56 400 Eesti krooni ja osaliselt moraalse kahju nõue summas 600 000 krooni. Kogu kahjunõue oli ligi 2,3 miljonit krooni.