Rahvaliit on juba ammu läänesuunal

Harry Tuul püüab 24. augusti Äripäevas ühendada oma Rahvaliidu-, Keskerakonna- ja venevaenulikkust följetonis "Peitus on läbi, ka Rahvaliit valis ida". See kukub tal küllaltki naljakalt välja. Arenenud riikides tuntud parempoolsuse-vasakpoolsuse vastandamise asemel katsub Tuul huvitaval kombel vastandada poliitikas geograafilisi suundi. Kuna kirjatükist ei selgunudki, millal ja kuidas Rahvaliit idasuuna valis, siis vaatame siinkohal Rahvaliidu vaateid Keskerakonnaga sõlmitud koostöölepingus Tuule poolt väljapakutud ida-lääne mõõtkavas.

Rahvaliit soovib suurendada maksusüsteemi õiglust, muuhulgas nõuda sisse maksud Eesti ressursse ekspluateeriva väliskapitali prisketelt kasumitelt. Rahvaliit seisab vastu ka parempoolsete soovile endaga hästi toimetulevaid inimesi - luksusjahtide ja Hummerite omanikke - jätkuvalt maksudest vabastada. Rahvaliitlik lähenemisviis on ju valitsev meie läänepartnerite juures ELis, mitte aga itta jäävas SRÜs.

Rahvaliit ei ole märganud arenenud lääneriikide indu müüa oma tähtsad infrastruktuuriettevõtted väliskapitalile ja püüab seda mõtteviisi levitada ka Eestis. Näiteks, Gruusia avastas paar aastat pärast elektrimajanduse müüki ameeriklastele, et see on edasi müüdud venelastele ja see tehing on neile palju häda kaela toonud. Meidki ähvardas ju Narva elektrijaamade puhul sama saatus, aga tänu rahva toetusele Rahvaliidu allkirjakampaaniale oleme me endiselt oma elektrimajanduse peremehed. Lääneriigid hakkasid aga alles pärast "gaasišokki" tõsiselt mõtlema Venemaast sõltuvuse vähendamisele energeetikas. Seega on ju Rahvaliit paljudest lääneriikidest "läänelikum".