Rahvaliit on juba ammu läänesuunal

Harry Tuul püüab 24. augusti Äripäevas ühendada oma Rahvaliidu-, Keskerakonna- ja venevaenulikkust följetonis "Peitus on läbi, ka Rahvaliit valis ida". See kukub tal küllaltki naljakalt välja. Arenenud riikides tuntud parempoolsuse-vasakpoolsuse vastandamise asemel katsub Tuul huvitaval kombel vastandada poliitikas geograafilisi suundi. Kuna kirjatükist ei selgunudki, millal ja kuidas Rahvaliit idasuuna valis, siis vaatame siinkohal Rahvaliidu vaateid Keskerakonnaga sõlmitud koostöölepingus Tuule poolt väljapakutud ida-lääne mõõtkavas.

Rahvaliit soovib suurendada maksusüsteemi õiglust, muuhulgas nõuda sisse maksud Eesti ressursse ekspluateeriva väliskapitali prisketelt kasumitelt. Rahvaliit seisab vastu ka parempoolsete soovile endaga hästi toimetulevaid inimesi - luksusjahtide ja Hummerite omanikke - jätkuvalt maksudest vabastada. Rahvaliitlik lähenemisviis on ju valitsev meie läänepartnerite juures ELis, mitte aga itta jäävas SRÜs.

Rahvaliit ei ole märganud arenenud lääneriikide indu müüa oma tähtsad infrastruktuuriettevõtted väliskapitalile ja püüab seda mõtteviisi levitada ka Eestis. Näiteks, Gruusia avastas paar aastat pärast elektrimajanduse müüki ameeriklastele, et see on edasi müüdud venelastele ja see tehing on neile palju häda kaela toonud. Meidki ähvardas ju Narva elektrijaamade puhul sama saatus, aga tänu rahva toetusele Rahvaliidu allkirjakampaaniale oleme me endiselt oma elektrimajanduse peremehed. Lääneriigid hakkasid aga alles pärast "gaasišokki" tõsiselt mõtlema Venemaast sõltuvuse vähendamisele energeetikas. Seega on ju Rahvaliit paljudest lääneriikidest "läänelikum".

Rahvaliit soovib Eesti haridust edendada õpetajatele väärilist töötasu makstes ja koolimaju korda tehes. Oleme samuti veendunud, et tasuta (riigieelarvest rahastatav) kõrgharidus on Eesti inimeste arengule kasulikum kui üldise õppemaksu sisseviimine kõrgkoolides. Siingi joondub Rahvaliit läänepartnerite eeskuju järgi. Vaatame kas või Soomet ja Rootsit, kus rahva haridustaseme tõstmiseks tehtud riigi(eelarvelised) jõupingutused on andnud lausa imepäraseid tulemusi kõigis eluvaldkondades. Kahjuks siplevad Eesti parempoolsed ikka veel NList päritud hariduse alahindamise kammitsais.

Ka regionaalpoliitikas sõdib Rahvaliit lääneliku tasakaalustatud arengumudeli eest. Eestis jutlustatav võltsliberalism tunnistab aga Jüri Mõisa lapsesuu läbi terved Eesti piirkonnad elujõuetuks. Selline suhtumine pärineb ju ida mõõtmatutest avarustest. Kas tõesti on nn liberaalide arvates inimväärse elu tagamine kõigis Eesti piirkondades võimalik ilma valdade-linnade tulubaasi oluliselt suurendamata?

Mis on parempoolsetel Eesti põllumajandusele teiste ELi liikmesriikidega võrdsete konkurentsitingimuste tagamise vastu? Küll aga suutis parempoolne võltsliberalism Eestis paljud põllud idanaabri eeskujul umbrohtu ja võssa uputada. Ainult lääne abi võimaldab osa põllumaad jälle kasutuse võtta. Rahvaliit ei kavatsegi häbeneda lääneliku põllumajanduspoliitika eest seismist.

Rahvaliit seisab lääneliku inimese väärtustamise eest. See puudutab eakaid ja töövõime või toitja kaotanud inimesi. Neile inimestele tulevikukindluse loomine mõõdab paljuski ühiskonna läänelikkuse astet. Millisest ilmakaarest on aga oma seisukohad pärinud Eesti parempoolsed, kes nimetavad pensionite tõstmist riigi raha tuuldeloopimiseks?

Soovitaks Harry Tuulel ja mõttekaaslastel nende ning ülejäänud Rahvaliidu ja Keskerakonna koostööleppe punktide üle tõsiselt järele mõelda. Vahest saab siis paremini selgeks ka Rahvaliidu poliitika suunitlus. Eesti rahva püsimajäämist kõige tähtsamaks ülesandeks hindav Rahvaliit on oma poliitikaga juba ammu läänesuunal ja soovime seda ka kogu Eesti ühiskonnale.