- OMX Baltic0,15%319,44
- OMX Riga−0,03%972,45
- OMX Tallinn0,02%2 232,06
- OMX Vilnius0,37%1 511,81
- S&P 500−0,02%7 805,45
- DOW 30−0,35%51 670,1
- Nasdaq −0,15%27 204,38
- FTSE 1000,3%10 682,28
- Nikkei 225−0,05%67 744,29
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,89
- GBP/EUR0,00%1,18
- EUR/RUB0,00%94,18
- OMX Baltic0,15%319,44
- OMX Riga−0,03%972,45
- OMX Tallinn0,02%2 232,06
- OMX Vilnius0,37%1 511,81
- S&P 500−0,02%7 805,45
- DOW 30−0,35%51 670,1
- Nasdaq −0,15%27 204,38
- FTSE 1000,3%10 682,28
- Nikkei 225−0,05%67 744,29
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,89
- GBP/EUR0,00%1,18
- EUR/RUB0,00%94,18
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ettevõtjad lihtsustaksid välistööjõu sissetoomist
Balti Laevaremonditehas võtaks praegu seal töötavale 150 ukrainlasele kohe lisa, kui vaid seadus ja tööviisade saamine nii bürokraatlik poleks. "Selle ohu kohta, et võõrtöölised tulevad ja ei lähe ära, pole meil ühtegi näidet. Mitte ükski ukrainlane pole Eestisse jäänud," kinnitas BLRT Grupi personalidirektor Heinart Puhkim Postimehe vahendusel.
Tegemist on Eesti konkurentsivõime seisukohalt tähtsa küsimusega, sestap tuleb piiratud ajaks võõrtööjõu värbamine Puhkimi hinnangul muuta lihtsamaks ja kiiremaks. "Migratsiooniameti ja tööturuametiga on meil suurepärane koostöö, aga seadused hakkavad ajast maha jääma," viitas Puhkim.
Praegu lubab 1990ndate algul kehtestatud sissesõidukvoot aastas Eestisse vaid 600 inimest. "See arv on väike, kui arvestada, et viimase kümne aastaga on 60 000 ära läinud," kurtis Puhkim.
Eesti Tööandjate Keskliidu juht Tarmo Kriis ütles, et Eesti vajab kuni 2011. aastani 100 000 uut töötajat, kelle seas on nii kohalikud kui ka võõrtöölised. "Võib-olla on see arv väiksem, kuid suurusjärk on siiski muljetavaldav," nentis ta.
Kriisi sõnul on lühiajalist tööjõuvajadust mitmes sektoris juba tugevalt tunda ja riigil tuleks asuda asjaga tegelema. Näiteks vajab Eesti transporditöötajaid, ehitajaid, tööstustöölisi, ehk tegijaid tööle, mille esindajad on läinud välismaale või mida eestlased ei taha teha.
Kui ettevõtetel on võimalik Kriisi sõnul tootmine Eestist ära viia, siis igal pool pole see võimalik. "Näiteks meditsiin, bussitransport, politsei, neid ei saa ju Eestist ära viia," lausus Kriis, kelle hinnangul ei tohi tööturg mingil juhul nii suletuks jääda.
"Kui hoolikalt määrata riigi ja tööandja vastutus, ei ole tööviisade ja töölubade andmise lihtsustamine mingi probleem," lisas Kriis. Riik ja ametiühingud rõhuvad aga välistööjõu asemel olemasolevate töötajate maksimaalsele kasutamisele.
Ka Eesti Ametiühingute Keskliidu palgasekretäri Kaja Toomsalu arvates võib värvata spetsialiste, keda Eestis ei ole ja pole ka mõtet koolitada. "Näiteks kui rekonstrueeriti Narva Elektrijaamu, töötasid seal spetsialistid, keda Eestis niipea tõenäoliselt jälle ei vajata," selgitas ta.
Ametiühingud peavad oluliseks, et enne võõrtööjõu riiki lubamist saaksid tööd kõik seda tahtvad kohalikud.
Majandusministeeriumis asutati hiljuti töögrupp, mis arutab välismaalt tööjõu värbamise lihtsustamist, kuid seni pole lahendusteni jõutud.
Hetkel kuum
Hetkel kuum
AI investeerimiseksperiment
Podcastid
18 akadeemilist tundi, millest 16 tundi auditoorset tööd ja 2 tundi iseseisvat kodutööd
Kursuse maht 72 akadeemilist tundi (jaotatud 4-le päevale), millest 32 ak h on auditoorne õpe ja 40 ak h iseseisev õpe.
Enimloetud
1
Viimased uudised
Tagasi Äripäeva esilehele