- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Washingtonis peeti kommunismiohvrite mälestusmärgi labidapidu
Tseremoonial osales ka Eesti suursaadik USAs Jüri Luik, kes samuti sümboolselt koos teistega labida mulda pani.
Kolme meetri kõrgune demokraatiajumalannat kujutav kuju kerkib Kapitooliumi lähedale Washingtoni kesklinna järgmisel aastal. See loodetakse pidulikult avada 12. juunil, USA endise presidendi Ronald Reagani kuulsa Brandenburgi väravate juures peetud kõne aastapäeval, mil Reagan tegi Mihhail Gorbatšovile üleskutse Berliini müür maha kiskuda. Monument on koopia kujust, mille Hiina tudengid püstitasid Tiananmeni väljakule 1989. aastal ning mille Hiina tankid hävitasid.
Kuju esiplaadile tulevad sõnad „Enam kui 100 miljonile kommunismiohvrile ja neile, kes armastavad vabadust” ning tagaküljele kiri „Kõikidele vangistuses elavate riikide ja rahvaste vabadusele ja iseseisvusele”.
Mälestusmärgi rajamiseks kuludeks on esialgselt eesmärgiks seatud 825 000 dollarit ehk üle 10 miljoni eesti krooni. Kuju rajamist organiseerinud Kommunismiohvrite Mälestusfondi esimehe Lee Edwardsi sõnul läheb selle rajamine siiski veidi plaanitust kallimaks.
Mälestusmärgi rajamist on toetanud kaheksa riigi valitsused, nende seas Eesti, ning enam kui tuhat eraannetajat. Eesti valitsus toetas umbes 65 500 krooniga, riikidest tegi suurima, ligi 35 000dollarilise (430 000kroonise) annetuse Taiwan. USA valitsusel keelab seadus kuju rajamist rahastada. Kommunismiohvrite Mälestusfondi esimees Lee Edwards rõhutas, et Eesti valitsuse panust ei saa mõõta niivõrd rahas, kuivõrd just poliitilises toetuses.
Suurimad eraannetajad olid firmadest nt Lockheed Martin, Phillips International ja Pfizer, fondidest nt Pew Heategevusfond ja Scaife Fond. Suurim eraisikult pärinev annetus oli 20 000 dollarit (umbes 250 000 krooni), kuid paljud andsid ka umbes 300 krooni.
Eilsel tseremoonial võttis teiste seas sõna ka USA abivälisminister globaalküsimustes Paula Dobriansky, kes ütles, et kommunism oli 20. sajandi inimeksistentsi õõnestaja ning USA pealinna kerkiv monument harib järeltulevaid põlvi. Ta lisas, et vabade rahvaste kohustus on toetada neid, kes alles vabaduse poole püüdlevad.
Esindajatekoja liige Dana Rohrabacher, tänu kellele võeti 1993. aastal vastu monumendi rajamiseks aluse andnud seadus, meenutas kommunistliku režiimi poolt mõrvatud inimesi ning mälestusmärgi rajamise idee ees seisnud raskusi. „Ma ei suuda uskuda, et oleme täna siin,” tähendas rahvasaadik, kelle sõnul oli raske parlamendis maha müüa ideed, et selline kuju peab Washingtoni kerkima.
Kommunismiohvrite fondi juht Lee Edwards meenutas oma sõnavõtus, et viiendik maakerast elab senimaani kommunistliku režiimi all.
1994. aastal asutatud Kommunismiohvrite Mälestusfond on seadusega määratud monumendi rajajaks ja hooldajaks. Fondi nõukokku kuulub eestlastest Balti-Ameerika Ühiskomitee esimees Karl Altau ning selle rahvusvahelise nõukoja liikmeks oli ka president Lennart Meri. Fondi auesimees on USA president George Bush.
Enimloetud
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Tagasi Äripäeva esilehele