Lugesin 25. oktoobri Äripäevast artiklit "Perekond Laulu kummaline äriskeem Estonia Klaverivabrikus". See viis mõtted taas kord teemale, mille üle olen klaveritehnikuna südant valutanud 15 aastat.

Samal ajal, kui me loeme ajakirjandusest Estonia kaubamärgiga klaverite müügiedust USA turul, on Eesti muusika- ja üldhariduskoolide ning koolieelsete lasteasutuste klaveripargi olukord masendav, et mitte öelda katastroofiline. See olukord on Eestis kestnud juba nii kaua, et seda võetakse kui objektiivset paratamatust.

Nagu me teame, on klaver muusikalise alghariduse lahutamatu osa. Klaveri olemasolust ja seisukorrast õppeasutuses sõltub iga inimese tee muusikalise hariduseni.

Eestis on umbes 650 üldhariduskooli ja 600 koolieelset lasteasutust. Lisaks veel umbes 80 kutse- ning 45 kõrgharidust andvat õppeasutust. Hinnanguliselt on igas sellises koolis kaks kuni neli klaverit, seega kokku üle 5000 klaveri. Nende mängutehniline seisukord on enamjaolt alla keskmise või halb. Kasutusel on palju endises Nõukogude Liidus toodetud klavereid: pianiinod Riga, Smolensk, Ukraina; samas on tiibklaverid toodetud põhiliselt Estonia Klaverivabrikus.

Riiklikke ja eramuusikakoole on kokku 90 ringis ning nende klaveripark ligikaudu 2000 klaverit. Võrreldes teiste õppeasutustega on need muusikainstrumendid paremas seisukorras.

Kurioosne on see, et kui nõukogudeaegne autopark vahetati välja juba palju aastaid tagasi, siis tänast klaverite valikut ja seisundit Eesti koolides võib võrrelda autopargiga, kus on kasutusel 20-50 aasta vanused Zaporožetsid, Moskvitšid ja Žigulid, mis peavad siiani läbi ajama tehase originaalkummide ja esimese õliga. Hooldus kuulub aga juba ulmekirjanduse valda.

Julgen klaveritehnikuna väita, et üle 60% nendest kooliklaveritest vajab täies mahus renoveerimist või väljavahetamist uute vastu. Renoveerimist vajava klaveri saab küll läbi häda häälde, kuid mitte kauaks, ning kokkuvõttes osutuvad äravajunud pilli hooldus- ja häälestamiskulud kallimaks kui uue klaveri ostmine.

Siinkohal pöördungi hr Venno Laulu poole. Teie juhitud Estonia Klaverivabrik on olnud Eestimaa au ja uhkus, Estonia kaubamärgiga klaver aga vaat et eestlaste kauaotsitud Nokia. Klaverivabrik ekspordib igal aastal sadu klavereid välisriikidesse, mille keskmiseks müügihinnaks on ettevõtte majandusdokumentide põhjal kujunenud 140 000 krooni.

Sellise üllatavalt soodsa hinnaga klavereid välismaale müües teenib Estonia Klaverivabrik siiski märkimisväärset kasumit (2005. aastal 5,1 miljonit krooni). Kahjuks aga müüte te sellise hinnaga klavereid vaid välisriikides, mitte Eestis.

Oma asukohamaal küsib Estonia Klaverivabrik oma toodangu eest kaks-kolm korda kõrgemaid hindu ning seetõttu jääb rahvusvaheliselt tunnustust võitnud kodumaine toodang Eesti koolidele kättesaamatuks.

Seepärast kutsungi läbi Teie Estonia Klaverivabrikut üles müüma ka Eestis Estonia klavereid samasuguse konkurentsivõimelise hinnaga nagu mujal maailmas.

Selle hinnaga oleksid teie klaverid taskukohased hoopis rohkematele Eesti koolidele ja lasteasutustele, kes vajavad suurel hulgal hea hinna ja kvaliteedi suhtega pianiinosid ja tiibklavereid.

Suure optimistina usun, et valitsev olukord ei ole midagi paratamatut. Iga kordatehtud või uus klaver - sõltumata tootjast või mudelist - on parem kui tänane seisukord.

Autor: Heiki Parts