Valuuta võib olla igati mõistlik investeering

Levinud ütlus cash is king (raha on kuningas) võib tihtipeale osutuda valeks, kui sinu taskus olev raha kaotab teiste maailma valuutade vastu väärtust. Samas on omakorda poolik tõde, et raha või välisvaluuta kontol hoidmine pole mitte mingil juhul investeering. Võib olla küll, kui ostad välisvaluutat, millel on võrreldes teiste riikide valuutadega potentsiaali tugevneda või siis vahetad oma väärtust kaotava raha mõne tugevama välisvaluuta vastu.

Investeeringuid välisvaluutasse on viimastel aastatel aidanud erainvestorite hulgas populariseerida investeerimisguru Warren Buffett, kes on alates 2002. aastast panustanud dollari nõrgenemise peale. Lisaks on USAs toodud viimasel ajal börsile fonde, mille hinnaliikumine jälgib euro/dollari või koguni Rootsi krooni/dollari vahelist liikumist ja millega saab teha tehinguid nagu aktsiatega.

Kolmandaks, internetimaaklerfirmade võidukäik on muutnud erainvestorite jaoks taskukohaseks ja kättesaadavaks ka välisvaluutaturul osalemise. Kuid siin peab rõhutama, et 25-400kordse võimenduse tõttu on tegemist ikkagi kohaga, mida peaks kasutama tõsiprofessionaalid. Siin võib riskide hajutamise asemel kogenematu investor kiiresti pankrotti minna.

Kui siiani on olnud välisvaluutasse investeerimine kommertspankade, keskpankade, professionaalsete ja institutsionaalsete investorite või riskikaitsefondide pärusmaa, siis valuuta- ja börsil kaubeldavate fondide teke on toonud USAs välisvaluutaturule palju erainvestoreid.

See aasta on selleks andnud ka üksjagu põhjust.

Kui 2005. aasta oli veel dollari aasta, kuna valuuta tugevnes aastaga euro ja jeeni vastu 13-14 protsenti, siis sel aastal on dollar kaotanud euro vastu väärtust üle 8 protsendi.

"Osa vara mitte-dollarites hoidmine on mõistlik. Võtke seda kui kindlustust dollari võimaliku nõrkuse vastu," kommenteeris uudisteagentuurile MarketWatch investeeringute analüüsi Morning Inc analüütik Arijit Dutta.

Valuutaturu käibe maht peaks finantsanalüüsifirma TowerGroup andmeil sel aastal tõusma 2,6 triljoni ja järgmisel juba 3,6 triljoni dollarini. Võrdluseks olgu toodud, et USA väärtpaberiturgudel kaubeldakse aktsiatega "kõigest" umbes 10 miljardi dollari eest päevas.

Maailmas on teisigi valuutasid, mis on sel aastal enamiku välisvaluutade vastu märkimisväärselt oma ostujõudu kaotanud. Meile tuntumatest nimetaksin Islandi krooni ja Türgi liiri.

Islandi krooni nõrkuse taga on olnud kõrge jooksevkonto defitsiit ja kiire laenukasv, mis on vallandanud tarbimisbuumi, paisutanud inflatsiooni ja palganumbreid ning tõstnud viimaste aastatega mitmeid kordi kinnisvara hindu. Majanduse jahutamiseks ja investorite huvi äratamiseks kohaliku valuuta vastu on riigi keskpank tõstnud Islandi krooni baasintressmäära 14 protsendini.

Tegelikult on Islandil ja Eestis toimuv ju suhteliselt sarnane, kuid Eesti krooni seotuse tõttu euroga on meil õnnestunud elada sisuliselt eurotsoonis ja krooni pole tulnud devalveerida.

Türgit liirile on samuti halvavalt mõjunud kahekohaliseks paisunud inflatsiooninumbrid ja raha väljavool aktsiaturult. Nii Islandi kroon kui ka Türgi liir on käesoleval aastal euro vastu odavnenud 16-17 protsendi võrra.

Maailma valuutaturud liiguvad peamiselt intresside, inflatsiooni ja riikide majandustervise muutuse peale.

Kuna USA keskpank on oma intresside tõususeeria lõpetanud, samas aga Euroopa ja Aasia keskpangad peaksid baasintresside tõstmisega jätkama, on dollar kogenud kehva aastat. Mure USA majanduse pärast kahandab toetust dollari vastu ja kahandab keskpankade ja investorite huvi dollaris noteeritud varade või dollari enda vastu.

Kuna valuuta odavnemine ja tugevnemine ei pruugi olla korrelatsioonis aktsia- ja võlakirjaturul toimuvaga, aitab välisvaluutasse investeerimine väärtpaberiportfelli riske hajutada.