Möödunud nädalal hoiatas Hansapank Markets, et negatiivse stsenaariumi korral võib majanduskasvu kiirus langeda lähiaastatel 5-6 protsendini või isegi alla selle. Ehkki makromajanduslikus ülevaates on kinnitatud, et positiivse stsenaariumi ehk 7-8protsendilise majanduskasvu säilitamine järgmise kolme-nelja aasta jooksul on tõenäolisem, pole mitte midagi katki, kui majanduskasv langeb ka 5-6 protsendini - ning mida varem see juhtub, seda parem.

Seda esiteks sellepärast, et 5-6protsendiline majanduskasv on igati hea, et mitte öelda väga hea näitaja. Soome majandus kasvas nii kiiresti viimati 1998. aastal. Seda eelkõige tänu põhjanaabrite majanduse lipulaeva Nokia hiigelaegadele, mis andis kaudselt pea kolmandiku riigi sisemajanduse kogutoodangust. Rootslased nägid viimati viieprotsendilist majanduskasvu tosin aastat tagasi. Tõsi, arvestades meie elatustaseme mahajäämust põhjanaabritest, peaks meie majandus selle võimalikult kiireks likvideerimiseks nende omadest ka mitu korda kiiremini kasvama. Samas kardan ma, et kahekohaline majanduskasv mitme aasta jooksul võib hakata efektiivsust pärssima.

Eestis SKP kasvas aastatel 2000-2006 keskmiselt 8,5 protsenti. Tänane Äripäeva kaanelugu kirjutab, et ettevõtjatel on tekkinud juba nii palju raha, et sellega ei osata suurt midagi peale hakata. Kõige selle tulemusena on tekkinud olukord, kus firmad tegelevad mitte enam müümise, vaid jaotamisega. See aga tähendab, et oleme olukorras, kus pole mingit vajadust suurendada efektiivsust, piisab vaid sellest, et kirjutada hinnalipikule suurem number. Seetõttu tundubki, et majanduse korrastamiseks kuluks väike tagasilöök täiesti ära.

Kuna see tuleb varem või hiljem niikuinii, siis eelistatum oleks varasem, sest mida varem langus tuleb, seda nõrgemaks see ilmselt ka jääb. Mida kauem püsib olukord, kus vaba raha läheb peamiselt kinnisvarainvesteeringuteks, luksusautode ostmiseks ja muuks taoliseks, seda suurem on tagasilöök tulevikus.