Uus standard määrab toiduohutuse juhtimissüsteemi nõuded juhuks, kui ettevõttel on vaja toidukäitlemise ahelas näidata, et ollakse võimelised tagama toidu tarbimise ohutus.

Standard on rakendatav kõikidele organisatsioonidele, kes on seotud mingi toidukäitlemisahela etapiga. Esimesed Eesti toiduainetööstused ongi juba täiustanud oma juhtimiskvaliteeti uue rahvusvahelise toiduohutuse juhtimissüsteemide standardi ISO 22000:2005 (Eesti standard EVS-EN ISO 22000:2006) nõuetega. Selle eesmärk on üleilmsel tasandil lähendada toidukäitlemise ahelasse kuuluvate ettevõtete toiduohutuse juhtimise nõudeid.

Tublimad Eesti toiduainetööstuse ettevõtted (näiteks Wõro Kommerts) on ISO 22000 standardi nõuded juba rakendanud ja tunnetanud ka nendest saadud kasu.

Paljud Eesti toiduainetööstuse ettevõtted on eksporditegevuses kogenud probleeme toiduohutuse standardite ja süsteemide paljususest. Tänu ISO 22000 standardile on võimalus riiklike ja regionaalsete standardite asendamiseks ühtse nõuete kogumiga. Näiteks British Retail Consortium (BRC) nõuete kogum ei kattunud Euroopas kasutusel olnud Taani või Hollandi HACCP-standardiga ja mõlemad erinesid nende aluseks olnud Maailma Terviseorganisatsiooni Codex Alimentariuse nõuetest.

Toiduohutuse juhtimise süsteemi ISO 22000 nõuete rakendamine pole keeruline, kui ettevõttes on juba olemas toimiv HACCP enesekontrolli ja ISO 9001 kvaliteedijuhtimise süsteem. Paraku ei ole HACCP enesekontrollisüsteemi kasu alati firmades lõpuni tunnetatud ning on mõnel pool rakendatud formaalselt, eelkõige kontrollijate jaoks.

Enim segadust ISO 22000 juurutamisel tekitavad ettevõtte tegevused, mida standardis nimetatakse keeruliste sõnaühenditega: eeltingimusprogrammid (ETP) ja olulised eeltingimusprogrammid (OETP). Lahti seletatult tähendavad eeltingimusprogrammid toiduohutuse põhilisi tingimusi ja tegevusi, mis on vajalikud hügieenilise keskkonna hoidmiseks kogu toidukäitlemisahelas ja mis sobivad ohutute lõpptoodete tootmiseks, käitlemiseks ja varumiseks.

Oluline eeltingimusprogramm on ohuanalüüsil välja selgitatud ETP, et ohjata toiduohtude esinemise tõenäosust, saastumist või toiduohtude kiiret kasvu toodetes või töötlemiskeskkonnas. Kui eeltingimusprogrammide abil lõime üldise hügieenilise keskkonna, siis oluliste eeltingimusprogrammide abil kõrvaldame need konkreetsed toiduohud, mis ei ole ohjatud kriitiliste kontrollpunktidega (KKP). Valitud ohjemeetmed peavad olema liigitatud vastavalt sellele, kas neid juhitakse oluliste ETPde või HACCP plaani järgi.

Tänu Eesti standardile on meie toidutööstuse ettevõtetel ja nende partneritel võimalik nende nõuete täitmisega saavutada rahvusvaheline toiduohutusealane tunnustus, mis võib avada uksi globaalsele ekspordile. See on ka hea võimalus ettevõtetel uuesti üle vaadata, ajakohastada ning endi jaoks kasulikult tööle rakendada HACCP enesekontrolli süsteem.

Tarbimise seisukohalt on toiduohutus seotud toidust põhjustatud ohtudega. Kuna toiduga seotud ohud võivad esineda toidu käitlemisahela mistahes staadiumis, on vastav ohjemeetod kogu käitlemisahela ulatuses väga oluline. Seega tagatakse toiduohutus kõigi toidu käitlemisahelas osalevate osapoolte ühendatud jõupingutuste kaudu.

Organisatsioonid jagunevad toidukäitlemisahelas alates loomasööda tootjatest ja esmatootjatest läbi toidutöötlejate, veo- ja laoteenuse osutajate kuni jaemüügi ja toiduteenust osutavate allettevõtjateni (koos omavahel seotud organisatsioonidega, nagu sisseseade, pakkematerjalide, puhastusvahendite, lisaainete ja lisandite tootjad), teenuse osutajad sealhulgas.

Infovahetus toidukäitlemisahelas on tähtis, et tagada oluliste toiduohtude väljaselgitamine ja ohjamine igas toidukäitlemisahela etapis. See eeldab infovahetust organisatsioonide vahel toidukäitlemisahelas nii päri- kui vastuvoolu. Infovahetus klientide ja tarnijatega aitab täpsustada kliendi ja tarnija nõudeid.

Autor: Urmas Karileet