Laroche Chablis on hea variant

1980ndatel juurutatud uus veinitehnoloogia rajas tammemaitsete saamiseks uue tee: roostevabast terasest tankidesse lisati tammelaudadest vöö. Kuid nagu ikka, otsiti ka sellele viisile veel odavamaid alternatiive. Nii tekkisid veinitehastesse tammevaatide valmistamisest järele jäänud laastud või mis veel hullem, tammekoorest valmistatud puru.

Aga mis jääb veinist järele, kui käärimise ajal lisatakse sinna mõru puidupuru, mille lõhn meenutab tammeparki? Poelettidele ilmunud odavad, nn tammised Chardonnay'd olid enam-vähem õige lõhna, kuid kurku kriipiva maitsega. Uue meetodiga tehtud odavatest Chardonnay-variatsioonidest sai eemaletõukav toode.

Head, ilma tammelisanditeta või korralikult tammevaatides laagerdunud Chardonnay'd on praegu juba olemas, neid valmistatakse mitmes veinipiirkonnas ning hinnatase on mõistlik. Kuid need, kes otsivad vanas headuses Chardonnay'sid, ka nende tammeta variante, peaksid pöörduma Chablis'de juurde, mille üks parimaid tootjaid on kindlast Laroche.

Laroche'i veinitootmine algas 1850. aastal, firma praegune juht Michael Laroche on omanike 5nda põlvkonna esindaja ning tema abikaasa Gwenael on ettevõtte avalike suhete juht. Rootsi juurtega nooruslik ja võluv daam tutvustab oma veine nii: "Oleme oma veine müünud Eestis üsna kaua, ka Rootsis ja Soomes, ning hea on siin turul edasi areneda."

Väike vihje veinisõbrale: Chardonnay'de tagumisel veinisildil on tavaliselt märgitud, kas tegu on tammes laagerdunud veiniga või mitte. Märked on erinevad: "aged in oak barrel" - selge, et laagerdunud vaadis; "aged with oak" - laagerdunud tammega, ilmselt tammepuru (halb variant) või laudadega (parem variant); "non-oak" - ilma tammemaitseta, originaalse marjamaitsega, värske vein. Mida kõike meie võrgutamise nimel ei kirjutata…

Autor: Tea Lajal