Savisaar kutsub ettevõtjaid üles palku tõstma

Palgareformiga initsieeritav kõrgem üldine sissetulekute tase annab võimaluse ka ettevõtluses osalejatel vabamalt mõelda, milliste teenuste osutamisega ja toodangu tootmisega on tasuvam tegeleda ja selles suunas ka tegevust alustada.

Kõrgematest sissetulekutest tingitud suurem ressursi kogus majanduses vabastab ka ettevõtjad sundseisust, kus igapäevase ellujäämise nimel tuleb kogu aeg ja energia kulutada odava alltöövõtu tegemiseks.

Kui tekib võimalus väljuda igapäevasest ellujäämise võitlusest, siis tekivad esmased reaalsed väljavaated majanduse restruktureerumiseks konkurentsivõimeliseks suure lisandväärtusega tooteid ja teenuseid eksportivaks süsteemiks.

Ettevõtete ja sealt tulenevalt ka riigi kui terviku konkurentsivõime ei ole tänapäeva majanduses mitte staatiline seisund vaid pidev dünaamiline protsess.

Ettevõtete paremal tasemel kapitaliseeritus toob kaasa kõrgemad palgad. Kõrgemad palgad toovad kaasa töötajate suurema huvitatuse pühendunult töötada ja seega ka paremate tulemuste saavutamise. Paremad tulemused ja suurem tootlikkus tagavad suuremad tulud ettevõtetele. Suuremad tulud tekitavad omakorda võimaluse tõsta palku ja motiveerida töötajaid veelgi enamaks.

Kirjeldatud dünaamilise protsessi käivitamiseks tuleb ühest konkreetsest punktist alustada – antud juhul on selleks alguspunktiks vääriliste palkade kehtestamine. Muu töö teevad suures osas ära turujõud.

Oluline on siinjuures see, et struktuurse muutusega Eesti majanduses pole aega oodata. Iga kaotatud päev töötab meie kahjuks. Peame arvestama sellega, et meie konkurendid töötavad efektiivselt ja teadlikult eelkõige enda huvides. Tulenevalt sellest on vajalik ekstra rõhutada palgareformi kiire ja efektiivse läbiviimise vajalikkust.

Süsteemne, sihikindel ja järjepidev tegevus rahvusliku rikkuse loomisel viib sihile. Riik astub palgareformi ellukutsumisega konkreetse sammu Eesti majanduse konkurentsivõimelisuse kasvu suunas. Siis on ettevõtjate kord.

Ärisektor peab meie ühise perpektiivi nimel leidma võimalusi, kuidas eksportida suuremat lisandväärtust ja kasutada kodumaises teenuste ja toodete loomises üha enam väärtustuvat kodumaist tööjõudu. On aeg lõpetada tegevus, mis põhineb odava inimese ja poolmuidu saadud ressursi välisriikidesse kinkimisel."